/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)
/nginx/o/2014/03/24/2910216t1hcef3.jpg)
Auveres uue Enefit280 õlitehase tehnoloogia kaasomanik Outotec nõuab Eesti Energialt 28 miljonit eurot ehitusel täiendavalt tehtud tööde eest.
Uus õlitehas võib kallineda kümneid miljoneid eurosid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnoloogiliste viperuste tõttu venima hakanud energeetikaprojekti kumbki osaline ei soovinud Eesti Energia 2013. aasta aruandes kajastatud nõuet selgitada.
«Projekt on endiselt töös. Me pole algatanud formaalseid protseduure Eesti Energia vastu, mistõttu me pole kahjuks olukorras, et anda selle kohta rohkem informatsiooni,» ütles Outoteci vanem-asepresident Minna Aila.
Õlitehase valmimise eest Outoteci Saksamaa harus vastutav Andreas Orth tunnistas, et ettevõte pole seni suutnud lahendada seadme kottfiltrite põlengu kaasa toonud probleeme. «Tolm ja tuhk kogunesid nagu pudelikaela,» rääkis Orth. «Probleemi lahendamiseks vajalikud osad on tellitud ja me loodame tehase käivitada kõige hiljem suve lõpus või sügisel.»
Eesti Energiast kinnitati, et Outoteci nõudes pole midagi erakorralist, sest kõik energiafirma suured ehitusprojektid lõpevad tavaliselt vastastikuste nõuete esitamise ja tasaarveldamisega.
«Oleme Outoteciga kokku leppinud, et nii meie kui nende võimalikke nõudeid arutame siis, kui oleme tehase seadistamisega ühel pool, kuna hetkel on õlitööstuse kogu tähelepanu suunatud tehase stabiilse töörežiimi saavutamisele,» selgitas energiafirma pressiesindaja Eliis Vennik. «Tehase valmimise ajast, 2012. aastast pärit nõude vaatame üle pärast seda, kui stabiilne töö on saavutatud.»
Venniku kinnitusel ei kajasta Outoteci esitatud nõue tehase seadistusperioodil tehtud täiendavaid tegevusi ega sõlmede vahetusi, sest need on kajastatud garantiijuhtumitena.
Eestlased loovutasid 40 protsenti ainulaadsest põlevkivitehnoloogiast Soome päritolu Outotecile eeldusel, et see rahvusvaheline firma suudab tehase edukalt püsti panna. Kuid juba kaks aastat tagasi pidulikult avatud õliseade, mille maksumus kujunes 206 miljoni euro suuruseks, on seni suutnud lühiajaliselt töötada vaid 85-protsendilise võimsusega.
Mullu sai teatavaks õlitehase põleng, mida Eesti Energia soovis alguses enda teada hoida. Läbi tuhajahuti sattus kottfiltrisse suures koguses keevkihtkatla kuuma tuhka, sest keevkihtkatla ja tuhajahuti vaheline toru ummistus tükkidega, mis hiljem paiskusid filtrisse. Põlengus sai filtri neljast sektsioonist olulisi kahjustusi kolm, kuid kõik filtrielemendid ja tugisõrestikud tuli välja vahetada, kokku 960 tükki. Tulekahju tagajärgede kõrvaldamine läks maksma ligi 250 000 eurot.
Eesti Energia Õlitööstuse juhi Igor Kondi sõnul käivad praegu tööd uue õlitehase tootmise stabiliseerimiseks. «Tänaseks oleme selgitanud välja protsessi nõrgad kohad ja jätkame vajalike muudatustega tehase stabiilse töö saavutamiseks,» kirjeldas Kond õlitehase seadistamist pressiteates märtsi alguses.