Kodumaine kosmeetikatööstus kubiseb uutest tegijatest

Lumi kosmeetikasarja tootja Perfect Cosmetics OÜ tegevjuht Helen Hirv näitab kreemide pakendamise masinat. Foto: Kristjan Teedema

Viimastel aastatel on meie poeriiulitel koha sisse võtnud kaubamärgid Lumi, Vestige Verdant, Ontic Minerals, Yxes, Jovely Naturals, Nurme Seep, Signe Seebid, Nuustaku Seebid jpt. Tuntumad ja kauem tegutsenud firmad on veel Ingli Pai ja Joik.

Mullu oktoobris jõudis poeriiulitele nahahooldussari Lumi, milles on looduslikkuse ja käsitsi valmistamise asemel pandud pigem rõhku toodete efektiivsusele ja teaduspõhisusele.

Tartu Ülikooli idufirma, Lume sarja tootja Perfect Cosmetics OÜ on võrsunud Tartu Biotehnoloogia Pargist. Ettevõtte tegevjuht Helen Hirv selgitas, et firma on tootearenduses kasutanud EASi abi, koostööpartneriteks on Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.

Kõik tooted põhinevad kanepiseemneõlil, et väärindada Eestis kasvatatud kanepit. «Lume tooted on ainulaadsed ning ka Euroopas suhteliselt haruldase koostisega. Seega on meie nišš just klientuur, kes otsib professionaalset toodet. Me ei rõhu lõhna- või spaakogemusele, vaid toote mõjule,» lausus Hirv. Nõudlus naturaalsete nahahooldustoodete järele Hirve arvates koos allergiate kasvuga suureneb.

Naise sõnul on Lumi üks kiidetumaid tooteid DNA-kaitsega, naha uuendamist ergutav näokreem, mis koosneb muu hulgas taimsetest õlidest, teelehest, mets-kassinaerist, budleiast ja musta leedri ekstraktist. Seesugune 50-milligrammine kreem maksab 39 eurot ning kasutajale lubatakse, et ta püsib noore ja tervena.

Positiivne tagasiside

«Riskisime turule minnes pakkuda kanepiseemneõli lõhnaga tooteid, kuid praeguseks oleme oma hirmu minetanud, tagasiside on hoopis positiivne,» tõdes Hirv. Ettevõte plaanib selle aastaga müüa umbkaudu 10 000 toodet.

Napilt neli kuud tagasi alustas tööd kosmeetikafirma Vestige Verdant, kes teeb ihuhooldustooteid, mis firma sõnul on nüüd ja edaspidi sada protsenti orgaanilised. Üks Vestige Verdanti peamisi koostisosasid on bioaktiivne humiinhape – aine, mis peaks olema erakordselt noorendav.

Praeguseks on Vestige Verdant avalikustanud alles esimese toote, 39 eurot maksva orgaanilise bioaktiivse näomaski, mida soovitab teiste seas tuntud blogi Stellarium.

«Vaadates nõudlust, võib öelda, et see pole mitte ainult meie klientide lemmik, vaid kogu Eestis nõutuim näomask,» naljatas Vestige Verdanti esindaja. Edasisi plaane hoiab firma esialgu saladuses.

Kui enamik uutest tegijatest valmistab seepe ja kreeme, siis Ontic Minerals on leidnud oma nišiks dekoratiivkosmeetika. Firma tootevalikusse kuuluvad mineraalsed jumestuspõhjad, põsepunad, päikesepuudrid, lauvärvid. Ettevõtte menuk on riisi kinnituspuuder, mis pärjati mullu Buduaari ilulemmiku tiitliga.

Ontic Mineralsi dekoratiivkosmeetikat valmistatakse ja pakendatakse Tartus käsitsi. «Kõikide olemasolevate ning arendatavate toodete retseptuur on välja töötatud Tartus koostöös teadlaste, kosmeetikute ja jumestuskunstnikega,» ütles Ontic OÜ tegevjuht, keemiadoktor Nadežda Kongi.

Iga huviline saab firma koduleheküljelt ülevaate, mida tema päikesepuuder või lauvärv sisaldab. Üks Ontic Mineralsi meigitoodete peamistest komponentidest on vilgukivi, mille omadusi täiendatakse teiste mineraalide ja vitamiinidega. Koostisainetena nimetatakse veel näiteks orgaanilist jojoba­õli ja shea-võid.

Toode olgu tervislik

Kongi kinnitas, et mineraalkosmeetikat võib pidada viimastel aastatel eriti trendikaks. «Kliendid soovivad olla kindlad toote kvaliteedis ja tervislikkuses, et tooted ei sisaldaks allergeene ja teisi kahjulikke koostisosi, näiteks talki, säilitusaineid, nanoosakesi, sulfaate, silikoone ja nafta jääkprodukte,» toonitas ta.

Kui Eestis mõistes suurel tegijal OÜ-l Joik ulatus 2013. aastal käive üle 750 000 euro, siis Ontic OÜ-l jäi mullu käive veel alla 30 000 euro. Kuid tunamullu tegevust alustanud firma on lootusrikas – juhatus ennustab, et tänavu see summa kahekordistub.

2005. aastal tegutsemist alustanud loodusliku kosmeetika tootja Joik on end juba kehtestanud. 14 töötajaga ettevõte on asunud turgu vallutama väljaspool Eestit.

Praegu ekspordib Joik rohkemal või vähemalt määral tooteid 13 riiki – suuremad eksporditurud on Jaapan, Norra, Venemaa ja Soome.

«Jaapanlased on hästi vastu võtnud nii meie seebid kui ka kehahooldustooted,» ütles Joiki turundus- ja ekspordijuht Kadri Mäesalu. Erinevused eestlaste ja jaapanlaste eelistustes tulevad ilmsiks eeskätt lõhnade puhul. Kui Jaapanis on Joiki menukid lõhnaküünal «Aprikoos & freesia» ja jasmiiniküünal, siis Eestis ja Põhjamaades lähevad need kaubaks pigem tagasihoidlikumalt.

Laagri tehnopargis käib töö käsitsi. «Tootmisliine meil ei ole, samuti ei kasuta me valmis kreemibaase,» tutvustas Mäesalu.

Kuigi eestlased tarvitavad kosmeetikat pigem vähem, iseloomustab Nadežda Kongi arvates siinsete inimeste käitumist nutikus. «Paljud kliendid on nõus maksma rohkem, et saada ootustele vastavat toodet,» märkis ta. «Pigem hoitakse mujalt kokku, et mitte osta odavamat, kuid mitterahuldavat toodet,» oli sama meelt Helen Hirv.

Mäesalu arvates ostab Eesti inimene hea meelega kodumaist toodangut, aga ainult juhul, kui kvaliteet välismaisele alla ei jää. Kongi on veendunud, et Eesti tootjate omavaheline tihe konkurents on positiivne nähtus – õnneks on pea igal tootjal oma nišš, mida just tema paremini täidab.

Kaubamajas oli mullu kodumaiste kaubamärkide osatähtsus kogu kosmeetika müügist umbes kolm protsenti, kuid aasta algusest on müük kasvanud pea nelja protsendini.