/nginx/o/2014/03/17/2900404t1hfd95.jpg)
«Me ei taha Ukrainat jaotada, meil pole seda vaja,» deklareeris Vene president Vladimir Putin oma teisipäevases ülevas kõnes parlamendi ees. Ta lisas, et peale Krimmi Ukrainast rohkem osi enam ei eraldata.
Financial Times: Putinit ei tohi uskuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid alles kaks nädalat tagasi ütles seesama mees, et ta «ei kaalu» Krimmi Venemaaga liitumise võimalust. Teisipäeval tervitas Putin aga Krimmi kui Venemaa Föderatsiooni liiget.
Finantsturud ja arvukad lääne vaatlejad on võtnud Putini sõnu kui puhast kulda ning järeldanud, et Vene väed, mis praegu Ukraina idapiiri ääres üüratuid «õppusi» läbi viivad, ei kavatse seda joont ületada. Selline seisukoht on ohtlikult ekslik, hoiatab Financial Times.
Krimmi krabamine on loonud Putini ümber kangelase aura ning lennutanud populaarsuse viie aasta tipptasemele. Samas ei ole nimetatud sammuga tagatud Putini geopoliitilised eesmärgid, milleks on ennekõike välistada Ukraina astumine NATOsse.
Kui Putin just ei leia muid viise nende eesmärkide täitmiseks, on ülimalt tõenäoline, et sissetung Ukrainasse ei piirdu Krimmiga.
Pärast Putini kõnet edastas Vene televisioon Viktor Janukovõtši leeri esindajate valesid selle kohta, kuidas vene keelt kõnelevaid inimesi Ukraina idaosas röövitakse ja maha lastakse. Vladimir Solovjovi juhitud saates teisipäeva õhtul jõuti järeldusele, et pärast seda kui Venemaa «päästis» Krimmi, tuleks keskenduda ülejäänud Ukraina päästmisele.