Durbani hommikupäike paitab põhjarannikule kogunenud surfareid ja tervisejooksjaid. Pühapäeval toimub linnastaadionil esimene maailmakarika matš. Õnne ei jagu aga kõigile.
Lõuna-Aafrika pühib vaesed MMi ajaks vaiba alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskelt sillutatud promenaadile on kogunenud nördinud kalamehed. Nad avaldavad meelt valitsuse vastu, kes nad kaipealselt minema on kamandanud. Kaks aastakümmet on nad sealt endale elatist hankinud, nüüd on aeg lahkuda.
«Kas meid pole selle maa jaoks enam olemas?» küsib 30-aastane habetunud Khalil Adam, kes peamiselt just kalamüügiga leiba teenib. «Ootamatult aetakse meid siit kaipealselt minema. Linnavalitsuse inimene ütles, et ma olen liiga räpane ja ma ei tohi siin enam kala püüda.»
«Ise panevad peo püsti ja kuulutavad kogu maailmale, mis imeline maa see siin on. Aga vaesed trambivad jalge alla,» lisas ta.
Inimõiguslaste hinnangul puudutab kai ja selle lähiümbruse «puhastamise» otsus ligikaudu 5000 kalapüügist elatuva inimese toimetulekut.
Sarnaseid lugusid kostab ka teistest Lõuna-Aafrika linnadest. Möödunud nädalal teatas Amnesty International, et politsei ajab jalgpallistaadionite lähistelt minema kodutuid ja tänavakaupmehi. Cape Towni Athlone’i linnaosa rahvas asustati ümber kõledatesse ajutistesse elamutesse, kuna nende kodud jäid treeningstaadionitele liiga lähedale.
Durbani kohta räägitakse, et jalgpalli MMiga seotud arendused puudutavad veel paljusid teisigi inimesi, inimõiguslaste sõnutsi hävitab see palju töökohti ja soodustab kuritegevust. «Olen töötanud nende inimeste keskel aastaid ja võin öelda, et vaeste olukord läheb seeläbi vaid hullemaks,» ütles humanitaartöötaja Desmond D’Sa. «Üha suurem hulk inimesi tõugatakse vaesusse.»
Näiteks toob D’Sa farmerid, kellelt Durbani 1 miljard dollarit maksnud King Shaka lennujaama ehituse tarvis maa ära võeti. Mingisugust kompensatsiooni nad selle eest siiani saanud ei ole. Kesklinnas kaubitsejaid on ahistanud uue turu ehitusplaanid, vaestelinnaosa elanikud on oma hurtsikutest minema aetud. Põhjuseks taas see, et treeningväljakud jäid «ohtlikult» lähedale.
Eriti irooniline on protestijate sõnutsi kalastajate saatus. Kakskümmend viis aastat tagasi pidasid apartheidivastased tulise kampaania ja võitlesid vaestele välja õiguse neid kaisid kasutada. «Nüüd tahetakse kõik kohad turistisõbralikuks kõpitseda,» ütleb tolleaegse kampaania veteran, 57-aastane Max Magnusson. «Hea ettekääne, et meist lahti saada.»
Maailmakarika entusiaste aga süümepiinad ei vaeva. 15 aastat Durbani linnapea toolil istunud Obed Mlaba ütleb, et turniir on andnud linnavalitsusele kauaoodatud võimaluse linnas kord majja saada.
Võimupartei Aafrika Rahvuskongressi esindaja Mlaba arvates üritavad protestijad lihtsalt vana süsteemi kaitseks välja astuda. «Ühiskond areneb edasi, aga mingi väike osa sellest tahaks alati paigal püsida. Küll nad aja jooksul meiega liituvad,» ütles ta.
Kriitikud väidavad, et linna uus lennuväli ja 450 miljonit dollarit maksnud Moses Mabhida staadion on ülemäärane ekstravagantsus. On ju vana 52 000-kohaline ragbistaadion uuest vaid kiviviske kaugusel ja ka lennujaam oli Durbanis varem olemas. Mlaba silmis on uued arendused aga linna moderniseerimise seisukohast vältimatud. Meer on jõudnud juba isegi olümpiamängude pidamisest unistama hakata.
«Me peame linnale võimalikult palju elu sisse pumpama. Me oleme alati unistanud rannajoone avamisest,» ütles Mlaba. «Selleks, et inimestele töökohti luua, on vaja palju infrastruktuuri.»
Aktivistide kõrvus on selline jutt odav ja pinnapealne. «Mitte kellegagi nad konsulteerinud ei ole,» ütles D’Sa. «Me ei ole maailmakarika vastu, kuid meie meelest kellegi elu see paremaks küll ei tee.”
Copyright The Financial Times Limited 2010.