:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/03/19/2903974t1h4678.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll toas pesu kuivatada ei soovita.
Toas pesu kuivatamine võib tuua niiskuskahjustuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Duši all käimine annab umbes 200 grammi aurustunud vett ööpäevas inimese kohta, pesu kuivatamine umbes 1500 grammi ööpäevas ning toidutegemine 2000 grammi ööpäevas,» põhjendas professor Hendrik Voll. «Neljaliikmeline perekond aurustab ööpäevas umbes 7–9 liitrit vett. Tekkinud niiskus tuleb hoonest välja viia ventileerimise teel,» jätkas professor. Piisava õhuvahetuse tagamisega on paljudel korterelamutel aga probleeme. Selleks et ruumi niiskuskahjustusi ennetada, oleks tema kinnitusel mõistlik pesu kuivatada kas õues või osta kuivatiga pesumasin.
Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse hoonete biokahjustuste ekspert Kalle Pilt soovitab probleemide vältimiseks soetada korterisse õhu termo-hügromeetri, mis mõõdab õhutemperatuuri ja suhtelist õhuniiskust toas. Sobivaks ruumide suhteliseks õhuniiskuseks (RH) temperatuuril 20–22 kraadi on kütteperioodil 35–50 protsenti, mõningate kirjandusallikate andmetel 40–60 protsenti.
«Proovige hoida õhuniiskust selles vahemikus. Kui õhuniiskus on liiga madal, siis ma isegi soovitan pesu toas kuivatada,» kinnitas Pilt, kes kuivatab ka ise toas pesu siis, kui õhuniiskus on alla 35 protsendi.
«Kuna minu kodus on õhuniiskus kütteperioodil madal, siis kasutan ka õhuniisutit ja pärast hoone keldris saunas käimist juhin niiske õhu tuppa,» kirjeldas Pilt.
Tuba, kus on üle 22 kraadi sooja ja kõrge õhuniiskus, on aga hallitusseentele mõnus paik elamiseks. Nii ei tohiks kindlasti pesu kuivatada ruumides, kus puudub ventilatsioon. Kolooniad võivad soodsate tingimuste korral tekkida isegi paari päevaga.
«Hallitusseened on ruumi õhus pidevalt olemas, oluline on nende kontsentratsioon õhus ja kolooniate tekkimine pindadele,» ütles ekspert. Kui hallitust on suurtel pindadel ja/või seente kontsentratsioon õhus on kõrge, siis tuleks Pildi sõnul analüüsida põhjust. Hallitusseente kolooniad tekivad esmalt pindadele, kuhu satub lahtist vett. Samuti tekivad kolooniad jahedamatele pindadele, kus õhuniiskus kondenseerub (toa ülemised välisseina nurgad, aknapaled, külmasildade piirkonnad). Kolooniaid on ka seal, kus on toitained ehk palju orgaanilist ainet – näiteks köögid ja valamute ümbrus.
Hallitusseente põhjused
• Toitainete rohkus – tuleks puhastada pidevalt pindasid, ka neid, mis otseselt toiduga kokku ei puutu, sest õhus on pidevalt orgaanilisi aineid.
• Temperatuur – hoidke toas temperatuuri vahemikus 20–22 °C ja säilitage toiduaineid külmikus.
• Õhu kõrge suhteline niiskus – hoidke õhuniiskust tasemel 35–60 protsenti RH. Kui niiskustase tõuseb, tuulutage tubasid välisõhuga või kasutage ventilatsiooniseadmeid.
• Vaba vee sattumine pindadele – kuivatage võimalikult kiiresti pinnad, kuhu satub vaba vett.
• Õhuniiskuse kondenseerumine pindadel – probleemi saab lahendada ainult ehituslikult ehk pindasid õigesti soojustades.