/nginx/o/2013/09/05/2165169t1h4934.jpg)
Päästeameti inspektorid on osa tuleohutuskontrolle Eesti eri paikades juba ära teinud ning pidanud paraku ka mitmeid koduomanikke suitsuanduri puudumise tõttu trahvima. Eksimusi on tuvastatud teisigi.
Päästeamet on juba mitmeid hoolimatuid koduomanikke trahvinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal alustasid inspektorid kontrolle Tallinnas ja Harjumaal. Jälgitakse suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut, põleva materjali ladustamist ahju läheduses ja palju muud.
Seniste kontrollide põhjal on põhiliseks eksimuseks suitsuandurite puudumine. Ent kortermajades on tihti puudu ka korstnapühkija akt, kuigi kutseline korstnapühkija peab seal käima korra aastas.
Samuti on probleeme küttekolletega, mis on lagunenud ja ei ole kasutamiseks sobilikud ning millel on kütteava eest puudu plekk. On olnud ka probleeme küttekolde ees põrandal seisva põlevmaterjaliga ja hooldamata kateldega.
Inspektorid on inimestele määranud ka karistusi, sealhulgas rahatrahve. Tehtud on ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja nende täitmist lähevad inspektorid mõne aja pärast taas kontrollima.
Kuna kontrollid on täie hooga käimas, ei osanud päästeameti pressiesindaja Annika Koppel veel täpset trahvide arvu ja summat öelda, kuid kinnitas, et palju neid siiski tehtud ei ole.
«Suitsuanduri kohustus on kehtinud Eestis juba ligi viis aastat, inimestel on olnud aega see endale paigaldada ning selle vajalikkusestki on pikalt ja põhjalikult räägitud, seega kahtlusi suitsuanduri vajalikkuses enam olla ei tohiks,» nentis Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutuse alal Ants Aguraiuja.
«Seetõttu oleme lähtunud oma kontrollidel sellest, et kes ikka on tahtlikult anduri paigaldamata jätnud, saab selle eest ka karistada,» lisas ta. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot.
Suitsuandurite puudumine on põlengutel teravalt esile kerkinud, sest suuremal osal tules hukkunutest pole eluruumis andurit olnud. Tulekahjud on tekkinud ka suurtes kortermajades, kus üheski korterist ei ole põlengu ajal kuulda olnud suitsuanduri heli.
Koppeli sõnul näitab see seda, et on palju inimesi, kes ei hooli ei iseenda ega oma naabrite elust, tervisest ja varast.
Seoses päästeameti kontrolliga kasvas mitmes poes suitsuandurite müük hüppeliselt. Lisaks on kiiresti kasvanud päästeala infotelefonile 1524 suitsuanduri teemal helistanute arv ning päästeameti inspektoriteltki on senisest enam suitsuanduri kohta päritud.
«Inimesed rääkisid kontrollide käigus inspektoritele tihtipeale ka seda, et meedias ilmunud artiklite tõttu said poest patareid otsa,» märkis Koppel.
Foto: päästeamet
Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi. Inspektorid teavitavad üldjuhul oma kontrollist ette ning eeldavad, et neid oodatakse kokku lepitud kuupäeval.
Inspektorite sõnul on koostöö inimestega üldiselt hästi sujunud. Eluruume on kontrollitud sageli kohaliku omavalitsuse või korteriühistu esindajaga koos ning inspektor on eluruumi alati sisse lastud. Kontrollid kestavad märtsi lõpuni.