/nginx/o/2020/11/06/13460527t1h028a.jpg)
/nginx/o/2009/01/23/122286t1h4712.jpg)
Mai keskel toimunud Eesti Reklaamiagentuuride Liidu ümarlaud arutas liidu liikmetes palju pahameelt tekitavat riigihangete toimimise korda Eestis.
Reklaamiagentuurid pole rahul riigihangetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Agentuurid jagasid seisukohta, et riigihankekonkurssidel osalemine nõuab liig suurel määral tasuta töö tegemist, ning et võitja valiku protsess ei ole tihtipeale läbipaistev. Riik on aga üks suuremaid reklaamitellijaid ja märkimisväärne leivaandja terve tegevusharu jaoks.
Eesti Reklaamiagentuuride Liidu president ja reklaamibüroo Ecwador juhataja Heily Aaviku sõnul kumab hankekonkurssidest sageli läbi tellijapoolne pealiskaudsus. «Hangete korraldajad võtavad protsessi kui võrdlevate hinnapakkumise koostamist. Tegelikkuses tuleb aga välja pakkuda detailne kampaania, alustades ideest kuni teostuse ja maksumuseni,» rääkis Aavik.
Selline põhjalikkus nõuab energiat, aega ja rahalist kulu, mis kaotuse korral osutub tasuta tööks.
«Ideed ja konkreetset nägemust küsitakse ilma, et see kompenseeritud saaks,» lisas Urmas Lilleorg agentuurist The Division.
Ideel aga on reklaamimaailmas kõige suurem väärtus. Kui kampaaniate vormilised lahendused on autorikaitseobjekt, siis tänase seisuga ideelahendustel see väärtus puudub.
Eelkõnelejatega nõustus Jana Koppel agentuurist DDB: «Praegune süsteem raiskab inimressurssi. Majanduse hetkeseis on sundinud ka meie sektorit oma tööprotsesse oluliselt efektiivsemaks muutma. See on aga keeruline, kui mitmel inimesel tuleb 2-3 nädala jooksul teha tööd, mille eest tasu ei tule.»
ERALi president Aaviku sõnutsi muudab see mitmel väikeettevõttel hankekonkurssidel osalemise pea võimatuks, sest ressurssi, mida mahukas eeltöö nõuab, ei ole kusagilt võtta.
Ka agentuuri Kontuur LB esindaja Ants Lusti möönis, et hankekonkursil osalevad agentuurid on nimetatust tulenevalt paratamatult ebavõrdses olukorras.
Objektiivselt head reklaami ei ole
Reklaamiagentuuride ümarlaud tõstatas veel teisigi aspekte, mida praegune riigihankeolukord küsimärgi alla lubab seada.
Nii näiteks leiti, et pakkuja, kes omab eelnevat hankekogemust sama tellijaga, on taustainfo omamise tõttu pea alati eelistatud seisundis, ning et nii mõnelgi juhtumil puuduvad konkurssidel ühtselt mõistetavad hindamiskriteeriumid.
«Hindamine on alati subjektiivne, ükskõik, mis valdkonnas,» rääkis Joel Volkov agentuurist Der Tank. «Objektiivselt head reklaami pole olemas.»
Lusti hinnangul seostub inimfaktor küll subjektiivsusega, ent seaduse ja konkursikorraldaja kohus peakski olema subjektiivsuse astet vähendada.
«Kuidas hinnata näiteks konkursitulemusi, kui lähteülesandes puudub toode koos defineeritud sihtgruppidega? Millele tuginedes tuleks sellisel juhul teha pooleteist aasta pikkune turundus-ja kommunikatsiooniprogramm? Kas võitja on see, kes paneb umbes täppi või see, kes omab teistest rohkem infot?» küsis Lusti.
Esineb ka olukordi, kus agentuuride esindajate sõnutsi oleks tellija justkui juba eelnevalt ära otsustanud, millise firmaga koostööd teha, ja seab siis hanketingimused vastavad.
Veel leidsid reklaamifirmad, et tihtipeale ei saa pakkujad piisavat tagasisidet hindamistulemuste kohta - mille alusel hanke võitja on valitud, miks üht- või teistmoodi on hinnatud.
Ants Lusti: «Hiljuti näiteks kuulutati ühel hankel võitjaks pakkuja, kelle projekt oli teise kahe pakkuja omast enam kui kaks korda kallim,» tõdes Lusti.
Hangete tulemused peaksid olema põhjendatud ja avalikud.