Ise tehtud, hästi tehtud

Foto: Erakogu

Tuuli Mathisen peab toidublogi, mille pealkiri kinnitab perenaise veendumust, et ise tehtud on ikka hästi tehtud. Nii võib blogist leida seinast-seina katsetusi alates meil juba tavapäraseks saanud, kuid alati maitsvast itaalia köögist kuni afgaani mõjutustega toitudeni välja. Tuuli köögis valmivad road katsetavad ka pere kolme lapse maitsepiire, harides noort maitset eksootiliste ja uudsete kombinatsioonidega. Käesolevast juunist alates jagab Tuuli hooajalisi retsepte ka Oma Maitse ajakirjas.

PM: Tuuli, kas grillimine on teie peres suvesoojal ajal pigem igapäevane tegevus?

TM: Tuleb tunnistada, et ka meie kuulume sellesse gruppi, kes ilmastikuolusid eirates üritab ikka ja jälle grillida. Eriti muidugi kevadel, kui grilli väljalohistamine ja esimeste grillroogade valmistamine vasikavaimustuse tekitab. Suve lõpupoole näitab grillimise sagedus raugemise märke. Suvel teeme küll üsna tihti kogu perele õhtusöögi grillil. Külalistega koos grillime niikuinii. Ja ei ole haruldane seegi, kui kehvema ilmaga saadetakse pereisa välja grillima, sel ajal, kui ülejäänud seltskond turvalises soojas toas aknast vaadates grillimisele kaasa elab. Toitu naudime siis loomulikult tubases soojuses ;)

PM: Kui peres on kom last, igaüks omas erilises vanuses, kas saab siis grillida kõigil ühtmoodi või  peab arvestama erinevaid ootusi?

TM: Kui ma ainult pere täiskasvanud liikmete eelistustest lähtuksin, siis grilliksime me vaid kala, mereande, lammast ja köögivilju. Paraku toodud loetelu pakkumine lastele tekitab olukorra, kus pakutavat toitu näkitsetakse ning hiljem minnakse köögikappidesse sorima, et saiatükki näsida. Lastele on meil lihadest kõige meelepärasemad kanafileest tehtud grillroad, olen siis püüdnud neid maitseid varieerida ja mitmekesistada. Mitmeid kanafilee grillimise retsepte olen ka oma blogisse üles riputanud. Lastele sobivad hästi ka erinevad grillilt võetud täidisega saialised – tortillad, lavašid, pitad. Oma suureks töövõiduks pean alanud grillihooajal seda, et minu keskmine poeg, kes on väga valikuline toidu suhtes ja värsket salatit muidu üldse ei söö, on nõus pitaleiva vahele puistatud värsket kraami väga meeleldi sööma. Ja pitaleiva vahele peidetuna olen lapsed saanud ka lambaliha sööma – seda siis nende endi teadmata. Tegelikult on kõige leplikum erinevate toitude suhtes minu noorim poeg – aastane laps sööb ilma igasuguste eelarvamusteta nii grillitud lammast, kala, maksa kui ka muid maitsvaid toite. Loodan väga, et selline suhtumine normaalsesse toitu tal kasvades üle ei lähe.

PM: Mis on alati kindla peale minek ja mis lastele kohe üldse ei meki?

Üldistusena võin öelda, et lapsed võivad toidu suhtes olla ülikonservatiivsed ja suhteliselt tõrksad uusi maitseid ja toite proovima. Võib-olla on meie pere näite puhul viga ka sellest, et eksperimenteerin nende jaoks liiga sageli ja seetõttu  näen nende silmis vahel siirast rõõmu, kui olen teinud ühe tuntud ja turvalise roa. Eks ma püüangi laste puhul siis parajas koguses uusi maitseid sisse tuua ja samas vajaliku sagedusega ka nende lemmiktoite teha.

Lastele üldiselt ei kipu meeldima (räägin siin siis ikka oma lastest) toidud, mille koostisosi on raske tuvastada (hummust või pommupüreed ei kipu nad puudutamagi). Aedviljadega olen ka hätta jäänud – grillitud baklažaan/pommu ei sobi neile kohe mitte, kuigi ise olen veendunud, et tegemist on ühe maitsvama viljaga üleüldse. Alternatiivina teeme siis grillil näiteks värskeid kartuleid või leian mingeid muid lahendusi, kuidas neile harjumuspärast toitu grilliformaati sättida.

Lastele meeldivad ka grillitud toorvorstid (meie lemmikud on astelpaju püreega ja kanafilee grillvorst), need on ka ainukesed valmis grilltooted, mida aeg-ajalt ostame.

Laste puhul on 100%  kindla peale minek grillitud vahukommi vardad maasikatega, muude soovituste osas võib esineda erandeid.

PM: Oled oma blogis tihtipeale väljendanud vaimustust Lõuna-Euroopa köögi teemal, kas ka sealt kandist on midagi grillile jõudnud?

TM: Olen viimasel ajal takerdunud eelkõige Vahemeremaade kööki. Sealne toitude iseloom ja maitsestamise laad on hästi sümpaatne ja minu arvamust mööda oleks sealt ka eestlastel palju õppida ning üle võtta. Hästi palju kasutatakse maitsestamiseks rohelisi ürte ja erinevaid vürtse. Suurem osa neist ürtidest kasvavad ka Eestis ning seetõttu tekitab vahel nõutust meie kodumaise köögi teatav vaimuvaesus. Näitena võib tuua kasvõi meie rahvusmugula kartuli valmistamise - sealtkandi retseptidest on võimalik leida hulganiselt ideid kartuli valmistamiseks meile harjumuspärastele valmistamisviisidele lisaks. Oma blogisse ning sealhulgas ka grillirubriiki olen jõudumööda Vahemeremaade toitusid lisanud. Liha küpsetamine vardas - meile tuntud kui šašlõkk – on pärit iidsetest aegadest ja just kõnealusest piirkonnast. Seetõttu tasub usaldada toidu sünnikohast pärit retsepte.  Kindlasti soovitaksin proovida Türgi päritolu lambaliha, mis on marineeritud piimas-tomatis-sibulas. Meie jaoks võib-olla veidi ootamatute koostisosadega marinaadi tulemuseks on väga õrn ja hõrk liha (retsept ikka blogist šašlõki nime alt  http://toiduteemal.blogspot.com/2010/04/shish-kabob-voi-siis-saslokk.html)

PM: Kas olete ka magusaid palasid grillinud?

TM: Üldiselt viljeleme me seda loogikat, et ei ole olemas toitu, mida ei ole võimalik grillida. Pühapäeva hommikul pann grillile ja pannkoogid ongi valmis. Magusast kraamist sobivad grillile eelkõige kõikvõimalikud puuviljad – varsti on käes virsikute-nektariinide aeg, neid grillides saab väga hõrgu magustoidu. Maasikad, õunad, pirnid- kõik omamoodi mõnusad grillituna. Ja kui grillitud puuviljade juurde pakkuda veel vaniljejäätist ja viimistleda kogu seda kooslusti mõne hea siirupi või likööriga – uskuge, see on äraproovimist väärt elamus.

Maitsva desserdi saab ka grillitud juustust. Eelkõige sobivad selleks valged koorega kreemised camembert ja brie tüüpi juustud. Grillida tuleks juustu siis tervelt koos koorega ja alles grillilt võttes lahti lõigata, kui sisu on mõnusalt sulanud ja kreemjas. Juurde sobib kas muraka-, kirsi-, viigimarja või mis iganes moos. Samamoodi võib grilli peal teha lapi juustu (see nn „kriuksujuustu“) tüüpi tooteid. Nende juustude tihke konsistents ei lase grillitaval resti vahele sulada. Proovige ja katsetage, et kõige lemmikum variant leida. Mina jagan oma lemmikuid blogi vahendusel ja mul on siiralt hea meel, kui keegi sealt midagi maitsvat ja üllatavat leiab.