/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/06/07/382585t1h7154.jpg)
Valitsusliitu lõhestanud konflikt Tallinna toasooja tootmise üle jõudis ummikusse – Dalkia soovitud seaduseparandust ei tule, kuid mingi «prääniku» hakkpuidukatlamajad saavad.
Pealinna toasooja sõda jõudis poliitilisse tupikusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni juht Mart Laar ütles eile pärastlõunal, et monopolide ohjeldamise seaduseelnõu tuleb kindlasti enne parlamendi suvepuhkust vastu võtta. Riigikogu töötab veel sel ja järgmisel nädalal.
Laar märkis, et nn hakkpuidu seaduseparanduse puhul peavad valitsusliidu osapooled leidma lähipäevil kompromisslahenduse. Laar kinnitas, et talle on vastuvõetamatu Reformierakonna pakutud variant, kus hakkpuidukatlamajad saaksid 12-aastase eksklusiivlepingu sõlmimise õiguse.
«Ma küll ei usu, et selle konkreetse punktiga oleks võimalik seadust vastu võtta,» ütles Laar.
Laen vajab tagatist
Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul leppis koalitsioon kokku, et töörühm arutab küsimust edasi. «Seadusesse sõnastatakse taastuvatest allikatest toodetud soojuse eelistamine ja ettevõtjaile antakse mõistlik investeerimiskindlus,» lausus Michal.
«Eksperdid peavad ettepaneku läbi arutama ja läbi arvutama,» lausus Laar pärast kohtumist valitsusjuht Andrus Ansipiga. «Ei ole ju teada, kellele me anname monopoli. See on ka vastuolus seaduse mõttega, mis pidi monopole hoopis piirama.»
«Konkurentsiameti seisukoht tundus olevat päris mõistlik, nii palju kui mina nendest asjadest aru saan,» lisas Laar. Konkurentsiameti juht Märt Ots hindas, et 12-aastane eksklusiivne leping piirab vaba konkurentsi, samuti toob selline leping kaasa hinnatõusu tarbijatele.
Küttesõda, või täpsemalt öeldes järjekordne lahing Eesti Energia ja Dalkia vägikaikaveos Tallinna küttemüügi üle puhkes pärast seda, kui Dalkia oli Reformierakonna saadikute abil teinud seaduseparanduse ettepaneku, mis oleks andnud nende Väo katlamajale pikaajalise eelisõiguse Tallinna soojamüügil.
Kui Tallinn vajab talvel ohtralt sooja, siis suvel on soojatarvidus väga väike, aasta leebematel kuudel ligikaudu nii suur nagu Väo katlamaja võimsus – 50 MW. Eesti Energia ehitab Irusse prügipõletusjaama, mille võimsus on sama suur.
Eesti Energia taastuvenergia juht Ando Leppiman märkis, et heitlus käibki selle nimel, kes saab aasta ringi töötada, kes aga leiab rakendust ainult siis, kui vaja läheb.
Suured energiaprojektid on suurte laenudega ehitatud. Dalkia Väo elektrijaam on näiteks pantinud soojamüügi 15 aastaks Swedbankile. Pandi väärtus on üle miljardi krooni.
Kuigi Tallinna Kütte Dalkia juht Kristjan Rahu ei soovinud seda kommenteerida, on sõnadetagi selge, et praegu, mil pangad jälgivad erilise tähelepanuga ettevõtete tagatisi, võib probleem soojamüügiga tuua firmale tõsiseid tagajärgi. Seda juhul kui pank hakkab näiteks lisatagatisi nõudma.
Oksjoni võimalikkus
Leppiman märkis, et tunnibörsi on soojatootmises elektribörsi eeskujul keeruline korraldada. Samal ajal tuleb kõne alla oksjon, kus soojatootjad pakuvad võidu hinda üheks või kolmeks kuuks. Sellisel juhul saaks odavama toormega tootja n-ö täie rauaga, teistele jääb väiksem koormus. Tarbija saab aga parima võimaliku hinna.
Otsa kinnitusel on Tallinna soojavõrk piisavalt suur, et selline konkurentsiolukord end õigustaks. Väiksemate linnade puhul võib aga katlamajade ehitamise kapitalikulu kujuneda sedavõrd suureks, et kahe võistleva katlamaja püstipanek läheb tarbijale liiga kalliks.