Päevatoimetaja:
Sander Silm

Ministeerium: raudtee 23 miljonile euro suurusele investeerimisvajadusele on kate suuresti olemas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: E24
Copy
Elron saatis eile Tallinn-Türi liinile kõige pikema rongi.
Elron saatis eile Tallinn-Türi liinile kõige pikema rongi. Foto: Mihkel Maripuu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda kinnitas E24le,  et 23 miljonile eurole, mida riik peaks arengukava täitmiseks Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni sõnul igal aastal raudteesse investeerima, on rahaline kate suures osas olemas.

Ahti Asmann kirjutas tänases Postimehe arvamusartiklis, et Eesti Raudteel ei ole juba praegu piisavalt raha, et tagada Tartu ja Narva reisirongidele sõidukiirus 120 km/h.

Ruuda nõustus, et probleem on olemas.

«AS Eesti Raudtee tulubaas on kujundatud eelkõige tänaste kiiruste säilitamiseks – kui me tahame kiirusi suurendada 135km/h või isegi 160 km/h, siis on kindlasti vaja leida täiendavat raha nii raudtee investeeringuteks kui majandamiseks.»

Ruuda sõnul on riigil Asmanni poolt viidatud investeerimisvajadusele rahaline kate suuresti olemas.

«Uuel ELi rahastusperioodil 2015-2020 plaanime suunata raudtee investeeringuteks suurusjärgus 85 miljonit eurot.»

Ministeeriumi nõunik tõi välja, et perioodil 2007 kuni 2013 on uude elektri-veeremisse (18 rongi) investeeritud ca 80 miljonit eurot (sellest 67 miljonit EL vahendeid). Diiselveeremi (20 tk) eest tasutakse 20 aastase perioodi vältel kokku ca 200 miljonit eurot (koos intressiga) riigi omavahenditest.

«Riigi raudtee infrastruktuuri on investeeringuid teinud riik koostöös AS Eesti Raudteega. Riik on panustanud riigieelarvest ELi vahendeid ja AS Eesti raudtee oma raha. Selliselt on investeeritud eurostandardile vastavatesse platvormidesse ca 25 miljonit ja raudtee infrastruktuuri ca 100 miljonit eurot. Lisaks investeeringutele panustab AS Eesti Raudtee iga aastaselt omavahenditest veel hooldusse ja remonti,» selgitas Ruuda.
 

Tagasi üles