Päevatoimetaja:
Angelina Täker

300-euroste kingadega sai patseerida kaks nädalat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Naistekingad. Need kingad ei ole looga seotud.
Naistekingad. Need kingad ei ole looga seotud. Foto: Peeter Langovits / Postimees

300-eurosed nahast kingad ostnud klient alistas tarbijakaebuste komisjonis kaupluse hoolimata selle tellitud ekspertiisi tulemustest.

Mullu 28. juunil ostis klient Tallinnas asuvast kauplusest Glenfield naiste naturaalnahast kingad Baldinini, mis maksid 300 eurot.

21. oktoobril pöördus klient poe poole kirjaliku pretensiooniga, milles ütles, et kahe nädalaga oli parema jala kingal tekkinud murdejoon ning nädal aega hiljem rebenes vasaku jala kingal õmblus. Tarbija soovis avalduses ostusumma tagastamist.

Glenfield tellis puuduste kindlaks tegemiseks ekspertiisibüroolt ekspertiisi, kus leiti, et mõlema poolpaari pealsed ja tallad on deformeerunud, mõlema poolpaari tallanahk on ninaotstes oluliselt kulunud üle poole oma paksusest ning vasaku jala kinga pealsenahk on nöörkinnise väliskülje paneeli allosas rebenenud.

Ekspert leidis, et need vead kuuluvad ekspluatatsiooni defektide liiki, mis tekkisid kandmisel välise mehhaanilise toimemõju tagajärjel, sh mitteotstarbekohasel kandmisel, näiteks niiske ilmaga. Naturaalnahk on looduslik materjal, mille tugevus ja vastupidavus märjaks saades oluliselt väheneb. Nõnda keeldus pood raha tagastamast ja andis jalanõud kliendile tagasi.

Klient esitas 5. novembril kaebuse tarbijakaitseametile, väites, et ei ole hoolduse nõudeid rikkunud. Ta avaldas arvamust, et tegu on praaktootega. Tarbijakaitseameti kaudu ühisele kokkuleppele ei jõutud ning tarbija esitas avalduse ameti juures töötavale tarbijakaebuste komisjonile.

Komisjoni istungil selgitas klient, et ei kandud kingi suvel kordagi ning pani need jalga alles sügisel septembris tööle minnes. Parandusega ta nõus ei olnud, kuid ütles, et on alternatiivina nõus jalatsite asendamisega.

Komisjoni liikmed leidsid, olles hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, et tarbija avaldus tuleb rahuldada.

Nad selgitasid, et võlaõigusseaduse järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.

Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele siis, kui tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada. Komisjon tuvastas kaupleja poolt esitatud ekspertiisiaktiga tutvumisel, et aktis ei ole selgelt välja toodud, millisel põhjusel tekkis vasaku poolpaari kingal rebend.

Seega otsustas komisjon tarbija kaebuse rahuldada. Kui vaidlevad pooled otsusega ei nõustu, on neil õigus pöörduda kohtusse.

Tagasi üles