Moldova hoiatab «teise rinde» eest Transnistrias

Ukraina piirivalvurid Transnistria piiri ääres Foto: SCANPIX

Moldova president Nicolae Timofti hoiatas eile, et Transnistria katsed Krimmi eeskuju järgida ning Venemaaga ühineda oleksid «ekslikud» ja «tagurlikud».

Samal ajal muretsevad Euroopa diplomaadid, et Krimmi annekteerimine Venemaa poolt võib seada pretsedendi teiste endiste Nõukogude Liidu vabariikide jaoks, kus elab palju venelasi ja mille üle Venemaal on suur mõju.

Financial Timesi teatel kirjutas eile Vene ajalehti Vedomosti, et Transnistria parlamendi spiiker on saatnud kirja oma Vene ametivennale, paludes võtta territoorium vastu Vene Föderatsiooni koosseisu.

«Sellised sammud on tagurlikud ega tule kasuks ei Moldovale ega Venemaa Föderatsioonile,» tsiteeris Timoftit uudisagentuur Interfax.

Transnistria ja Venemaa ametnikud keeldusid kinnitamast avalduse kirjutamist ja laekumist.
Transnistria 500 000 elanikust on umbes kolmandik venelased ja 29 protsenti ukrainlased. 2006. aastal toimus territooriumil referendum, milles 97,2-protsendiliselt toetati ühinemist Venemaaga. Venemaa ei ole referendumi tulemusi tunnistanud.

Moldova asepeaminister Eugen Karpov ütles Financial Timesile, et Transnistria liidreid on «ilmselt ergutanud sündmused Krimmis».

Viimastel päevadel on Venemaa kurtnud, et Ukraina on tugevdanud oma piire Transnistriaga ega lase vene mehi sealt üle piiri Ukrainasse – riigi loodeossa provokatsioone korraldama, nagu Ukraina võimud nende eesmärki tunnetavad.

Vene asepeaminister Dmitri Rogozin on kutsunud homseks (neljapäevaks) kokku valitsuse erakorralise koosoleku arutamaks Transnistria «blokaadi» Ukraina poolt.
Kuigi Transnistrias on vaid 1300 Vene sõdurit, kardab Kiiev, et kui piirkond liitub ametlikult Venemaaga, võib sellest kujuneda baas, mille kaudu Vene sõjavägi hakkab korraldama rünnakuid Ukraina loodeosa vastu.

Ka Brüsselis muretsevad diplomaadid üha enam, et Putin avab teise rinde, viies väed Transnistriasse.