Bussiliikluses on oodata suuri muudatusi

Praegu ei tohi kaugliinibussid Tallinna bussijaamast üldjuhul ühtegi sihtkohta väljuda sagedamini kui iga poole tunni tagant. Foto: Liis Treimann

Bussid hakkavad veelgi sagedamini sõitma, piletihind läheb alla - kas nii läheb, selgub mõne aja pärast, kui riik on märgatavalt õgvendanud liinilubade jagamise korda.

«Praegune liinilubade väljastamise kord on tore neile, kellele on juba load aastaid tagasi väljastatud, sest nende eluiga on piltlikult öeldes lõpmatu, mis omakorda piirab uute soovijate turule tulekut ehk vaba turumajanduse konkurentsi,» rääkis Hansa Bussiliinide juhatuse liige Andres Puskar. Ta iseloomustas praegust olukorda näitega, et kui teistes valdkondades kehtiks samad reeglid, siis tähendaks see, et kui Tallinnas Järvele on Selver teinud toidupoe ja Statoil tankla, siis ei tohiks teised toidupoeketid ja tanklafirmad oma teenusega sinna rajooni enam tulla.

Puskari sõnul avab uus liinilubade väljastamise kord uksed ka teistele transpordiettevõtetele. «Eelkõige võidab sellest reisija, kellele tihedamates konkurentsitingimustes avanevad uued teenused, madalam hind ja kõrgem kvaliteet, sest vedajad peavad iga reisija nimel pingutama,» sõnas Puskar.

«Minu hinnangul suurt tormijooksu uute liinilubade taotlemisel ei tule, sest selle taga peab olema kaalutletud tasuvusanalüüs, milles eksimisel tuleb kaks aastat kahjumit kanda või sellest ringist välja astuda,» rääkis Puskar. Pealegi ei soodusta massilist uute vedajate lisandumist bussitranspordi üleüldine olukord – uute rongide tulekuga bussireisijate arv väheneb.

Kehtiva korra järgi tohivad Tallinna ja Tartu vahet sõitvad bussid väljuda tipptunnil iga 30 minuti järel, muul ajal võib vahe olla üks tund. Väiksemate maakonnakeskuste puhul peab väljumiste vahele jääma vähemalt 45 minutit.

Praegu riigikogu menetluses oleva ühistranspordiseaduse järgi ajapiirang liinilubade jagamisel sama hästi kui kaob. Viimase majandusministeeriumist laekunud ettepaneku järgi peaks seadus jõustuma selle aasta 1. juulist.

«Kui taotletav veoteenus on kvaliteedi alusel vähemalt samaväärne olemasolevaga, siis on uuel vedajal võimalik saada liiniluba ka varem antud liinilubade alusel teenindatavate liinidega lähedaste või samade väljumisaegade teenindamiseks,» selgitas maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja Ingmar Roos.

Samas kaasneb uue süsteemiga ettevõttele kohustus hoida liini vähemalt kaks aastat käigus taotlemisel esitatud tingimustel ja sõiduplaaniga.

Senise ja uue vedaja teenuse hindamisel keskendutakse ennekõike veoteenuse stabiilsusele – rohkematel nädalapäevadel ja aasta läbi käigus olev liin loetakse kvaliteedilt paremaks teenuseks. Loeb ka kättesaadavus – rohkemate peatustega liinidele antakse eelis, kuna ekspressliinide kõrval on nende majanduslikku tasuvust raskem saavutada.

Roosi sõnul oli muudatuse eesmärk kujundada süsteem, mis soodustab konkurentsi kaugliinidel. Samas soovitakse vältida ebamõistlikult sagedast sõiduplaanide muutmist, mille tõttu hakkaks kannatama veoteenuse stabiilsus ja usaldusväärsus sõitjate jaoks.

Uus süsteem soodustab teatud määral konkurentsi kõige suurema sõitjate arvuga liinidel ja väljumisaegadel. «Seega võib see kaasa tuua sellistel liinidel teenusepakkumise mõningase suurenemise,» arvas Roos. Samas ei ole tema hinnangul tõenäoline, et muudatuse tulemusena odavneksid märkimisväärselt sõidupiletid, sest ka praegu määravad ettevõtted hinnad kulu järgi.

Praegu on suurima sõitjate arvuga liinid Tallinn–Tartu, Tallinn–Rakvere–Jõhvi–Narva ja Tallinn–Pärnu ning võib eeldada, et just seal tekib ettevõtjatel huvi panna käiku uusi liine.

Sebe juhatuse liikme Kuldar Väärsi sõnul on konkurents liinidel juba praegugi, kuid kindlasti muutub see aktiivsemaks nendel liinidel, kus reisijate liikumine on keskmisest suurem. «Kindlasti on atraktiivsemad liinid ja kellaajad, kus rongi tõsiselt võetava alternatiivina ei ole. Julgeks ennustada, et Tallinn–Pärnu on kindlasti suund, mille vastu on bussifirmadel suurem huvi,» pakkus ta.

Samas ei pruugi Tallinna –Tartu liin tema hinnangul järgmisel aastal bussifirmadele enam üldse nii atraktiivne olla, kui seni on tundunud. «Tiheda sõiduplaaniga ja odava hinnaga rong võtab sellel liinil kindlasti olulise turuosa,» oli Väärsi veendunud.

Muudatust liinilubade jagamises nimetab Väärsi positiivseks. «Tänane liinilubade väljastamise kord on liialt jäik ning jätab bussifirmadele vähe paindlikkust liinivõrgu ja logistika ülesehitamiseks. Eriti kuna turuolukord on rongist tulenevalt muutunud,» oli tema hinnang.

Väljumisintervallid

Praegu kehtiva liinilubade jagamise korra järgi väljuvad bussid peatusest järgmise intervalliga:

•    Suurtest keskustest (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve)

Tipptund    30 minutit

Muul ajal    60 minutit

•    Maakonnakeskustest (v.a suured keskused)

Tipptund    45 minutit

Muul ajal    90 minutit

•    Muudest keskustest (üle 5000 elaniku)

Tipptund    60 minutit

Muul ajal    120 minutit

•    Kui liinil on mõne bussi täitumus 75 protsenti ja enam, siis antakse luba panna käiku ka lühema ajavahega väljuvad bussid.

•    Samuti kaalutakse miinimumintervallist tihemini väljuvate busside puhul liiniloa andmist juhul, kui uue liini avamine avaldaks olulist positiivset mõju teatud piirkonna elanike liikumisvõimalustele.

•    Liiniluba antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

Allikas: maanteeamet