Sel ajal kui Simferopoli südalinnas juubeldati Krimmi annekteerimise üle Venemaaga, toimus Balakava tänaval juba uus invasioon – seekord eraettevõtlusse.
Krimmis jagatakse juba sõjasaaki
19. märts 2014, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rühm raskelt relvastatud ja suusamaskides soldateid jooksis tormi Hyundai ja Subaru poele nimega Bogdan Avto-Salon, haarates oma kontrolli alla nii kontorid kui müügisalongid.
Nagu kirjutab kohapealt Financial Timesi reporter, asusid vallutajad seejärel vahipostidele piki autosalongi piirdeaeda, keeldusid end identifitseerimast ning ajasid ajakirjanikud relvadega vehkides eemale.
Juba nädalaid on Kremli-kriitikud hoiatanud, et Vene rünnakud Ukraina sõjaväebaaside vastu Krimmis oli alles algus ning et järgmiseks võetakse «letti» poolsaare ärid. Balakava uulitsa sündmuste valguses võib kriitikutel olla õigus, leiab Financial Times.
«On ilmne, et nüüd kus venelased on platsis, läheb siin varajagamiseks,» ütles riikliku telekanali Krõm toimetaja Arzy Selimova.
Samal ajal on venemeelsed jõud juba võtnud üle Krimmi riigivarade parimad palad. Nende käes on näiteks Mustast merest naftat ja gaasi pumpav Chornomornaftogaz ning Feodosia Oil Products Supply Co, mis on Ukraina juhtivaid ümberlastimisfirmasid, võimeline toimetama toornaftat ja naftasaadusi ookeanitankeritelt kaubarongidele.
«Saadaval» on veel legendaarne nõukogude-aegne pioneerilaager Artek ning arvukalt sanatooriume ja hotelle Krimmi kaunitel randadel – mis kõik kuuluvad Ukraina ministeeriumitele ja ametiühingutele.
Ühtlasi võib Kiiev jääda ilma kopsakatest välisinvesteeringutest. Enne rahutuste eskaleerumist veebruaris olid Ukraina võimud pidanud nafta- ja gaasiuuringute läbirääkimisi Itaalia Eni ja prantslaste EDFiga.
Krimmi uued võimud on lubanud usaldada poolsaare energiaressursid Vene riikliku gaasigigandi Gazpromi hoolde.
Samal ajal ei tunne kõik ukrainlased end Krimmis enam turvaliselt. Julia Javroskaja sõidutas oma 13-aastase poja hiljuti sadade kilomeetrite taha Kiievisse «ohutsoonist kaugemale perekonnatuttavate juurde». Kogu pere kardab, et minna tuleb ka neil. Kuna Moskva-meelsed võimud on kuulutanud, et Ukraina seadused poolsaarel enam ei kehti, «ei ole [Julial] enam maja, maad ega isegi juhiluba». «Iga suvaline bandiit võib tulla ja mind kodust välja tõsta,» muretseb naine.
Julia kardab, et uute võimude poolt tõotatud garantiid ja kaitse kehtivad vaid nende suhtes, kes loobuvad Ukraina kodakondsusest ja võtavad Vene passi.
On ka neid, kes aduvad tagakiusu rahvuslikul pinnal. Miroslava Zakladnaja (67) rääkis intsidendist Simferopolis liinibussi peal: kui üks meesterahvas hakkas mobiiltelefonis ukraina keeles vestlema, käskisid kaasreisijad tal jalamaid vene keelele üle minna.
«Kui ma siin ukraina keelt enam rääkida ei saa, siis tuleb lahkuda,» ohkas pensionär.