Majanduskasvu näitaja võib olla ebatäpne

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul ei tohiks meie majanduskasv Läti ja Leedu omast nii palju väiksem olla. Foto: Heiki Rebane / BNS

Majanduse nominaalkasvu ja reaalkasvu erinevus on ebaloomulikult suur.

Eesti ametlik sisemajanduse kogutoodangu reaalkasvu näitaja ei pruugi olla täpne, sest see ei lähe kokku teiste makromajandusnäitajatega. Kahtlustest majanduse raalkasvu näitajate adekvaatsuse kohta on ökonomistid rääkinud juba mõnda aega. Kui analüütikud olid 2013. aasta majanduskasvu prognoosides üsna optimistlikud, siis eelmisel kevadel avalikustatud esimese kvartali tegelik majanduskasv mõjus külma dušina ning analüütikud hakkasid kiiresti oma prognoosi allapoole korrigeerima.

«Eks see lõhe nominaal- ja reaalkasvu vahel meile eelmine aasta väljakutse esitas,» ütles Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. «Kui nominaalkasvu hinnang läks enam-vähem täppi, siis suurema deflaatori tõttu tuli reaalkasvu aasta jooksul korralikult allapoole korrigeerida.»

Eelmisel nädalal saadi kahtlustele kinnitust kõige kõrgemal tasemel. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangus Eesti majanduse kohta öeldi muuhulgas, et

rahvamajanduse arvepidamise andmed ei ole kooskõlas teiste andmetega, mis viitavad mõnevõrra kiiremale reaalkasvule ja SKT deflaatorist väiksemale inflatsioonile. «Rahvamajanduse arvepidamise ja muude andmete vaheline ebakõla tekitab tavapärasest suuremat teadmatust selle kohta, kus majandus potentsiaalse kogutoodangu taseme suhtes asub,» seisab IMFi delegatsiooni visiiti kokku võtvas avalduses.

«Avaldatud majanduskasvu andmed on viimastel aegadel tõesti tihti tekitanud küsitavusi, kuna need ei lähe kokku varem avaldatud teiste näitajatega,» ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe. «Kasvõi näiteks viimase kvartaalse majanduskasvu esialgses pressiteates, kus toodi esile, et tööstus oli majanduse peamine vedur. See ei tundunud loogiline, arvestades varem avaldatud jaekaubanduse kiire kasvu ja tööstuse väikese kasvu näitajaid,» lisas ta.

«Reaalkasvu arvestades toimus väga kiire ja järsk ärakukkumine,» netis Tõnu Palm. «Nii kehvalt meil võrreldes Leedu ja Lätiga ka möödunud aastal ei läinud.»

Mida see kõik siis tähendab? Riikide majanduse suurust mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) abil. Eelmisel aastal oli Eesti SKT suurus 18,4 miljardit eurot, 2012. aastal miljardi euro võrra väiksem ehk 17,4 miljardit. Võrreldes üle-eelmise aastaga oli majanduse nominaalkasv ehk kasv jooksevhindades 5,9 protsenti. Kui tahame teada, kui palju kasvas majandus tegelikult (majanduse reaalkasv), tuleb hinnatõus sellest näitajast maha lahutada. Kui tarbijahinnaindeks mõõdab meie igapäevase ostukorvi kallinemist, siis SKT reaalkasvu arvutamiseks võetakse arvesse hinnatõusu majanduses tervikuna (eratarbimine, investeeringud, eksport ja import jne). Seda hinnakasvu nimetataksegi SKT deflaatoriks.

Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Annika Laarmaa kinnitas, et metoodika on korrektne ja seda on kinnitanud ka Eurostati regulaarsed kontrollid liikmesriikides.

«Statistikaamet kohtus IMFi delegatsiooniga ning kohtumise käigus arutasime Eestis kasutatavat rahvamajanduse arvepidamise metoodikat ja aegridade käitumist. Mõne küsimuse kohta saadame IMFile detailsema selgituse, miks rahvamajanduse arvepidamise andmed teiste andmetega võrreldes just nii käituvad,» lisas Laarmaa.

«Ma arvan, et see mõju tasandub edaspidi ja võimalik et madala baasi efekt toetab mõnevõrra käesoleva aasta kasvu – lootuses, et möödunud aasta arve ei revideerita,» sõnas Palm.  «SKT ei ole kunagi täpne indikaator majandusedu mõõtmiseks, tervikpildi jaoks tuleb paratamatult arvestada võimalikult laiahaardelist näitajate kogumit,» toonitas ta.