/nginx/o/2013/04/02/1668208t1h023a.jpg)
Kütusemüüja Statoil Fuel&Retail Eesti mootorikütuse müügidirektor Meelis Miguri hinnangul vähendaks kütuse erimärgistuse kaotamise plaan maksupettusi ning selle kaotamise võimaliku täiendava katteallikana pakub ta välja autogaasi aktsiisimäärade tõstmise.
«Kuna erimärgitusega diislikütus tarnitakse reeglina otse kliendi mahutisse ja tegemist on hulgiklientidega, siis vähendab erimärgistatuse kaotamine ka maksupettuseid ja lihtsustab järelevalvet,» leidis Migur.
«Põllumajandussektoris tohib erimärgistatud kütust kasutada ainult põllutöömasinates, millega ei kasutata avalikke teid, aga kuna kontrollid on väga pistelised, siis ei pruugi aktsiisisoodustusega kütuse kasutamine muudes sõidukites olla tavapäratu,» toetas Migur uue valitsusliidu plaani erimärgistusega kütuste osakaalu vähendamiseks.
Riiklike otsetoetuste kasutamine annaks Miguri hinnangul eeldatavasti õiglasema tulemuse ning võimaldaks riigil kulusid kokku hoida ja maksutulu tõsta.
Täiendava võimaliku katteallikana tõi Migur välja autogaasi ehk LPG aktsiisimäärade ühtlustamise teiste fosiilsete kütustega, mida on kasutanud nii Rootsi kui ka Leedu.
Autogaas ehk LPG (liquid petroleum gas) on nafta töötlemise jääkprodukt ning samuti fossiilne kütus, kuid on võrreldes mootoribensiini ja diislikütusega Eestis hetkel ligi neli korda väiksema aktsiisiga.
«Hetkel tuleneb LPG hinnaeelis peamiselt madalamast aktsiisimäärast, mis moodustab vaid 26,5 protsenti diislikütuse aktsiisist. Samas on oluline mõista, et ka LPG näol on tegemist fossiilse kütusega, mille aktsiisimäära plaanib Euroopa Komisjon oma praeguses kavas teiste fosiilsete kütustega lähiajal ühtlustada,» selgitas ta.
Selle muudatuse eesmärk on kaitsta eelarvetulusid. Kui sellega muudatusega oluliselt venitada, siis hinnanguliselt kaotaks Eesti riik Miguri sõnul ligi 16-38 miljonit eurot maksutulu aastas, kui LPG kasutus tõuseks lõunanaabrite tasemele.
Miguri hinnangul on hetkel LPG osakaal mootorikütuste müügis Eestis alla 1 protsendi, kuid see kasvab kiiresti.