/nginx/o/2013/07/08/1885066t1hf28a.jpg)
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest selgub, et viimase paarikümne aasta jooksul on kala tarbimise kasv tulnud mitte enam püügi, vaid kiiresti areneva vesiviljelustoodangu arvelt.
Lõhe ja forell jõuavad toidulauale kalakasvatustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal andis vesiviljelus juba 41 protsenti kogu kala ja mereandide ressursist, tootes 63,6 miljonit tonni kala ja muid mereande aastas, veel 2001. aastal oli see osakaal 28 protsenti, kirjutab Maablogi. Püügi ja vesiviljelusega kokku toodeti maailmas FAO andmeil 2011. aastal 154 miljonit tonni kala ja mereande.
Kala tarbimise kasvu kogu maailmas soodustab see, et kala on tervislik toiduaine, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se). Kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. Lisaks arenenud riikidele on kala tarbimine suurenemas ka arenguriikides, kus see aitab katta toiduvajadust.
Suur osa maailma kalatarbimise juurdekasvust tuleb Hiina arvel, kes on ühtlasi ise maailma suurim kalatoodete eksportija. Kala eksport ja import maailmas kasvavad veelgi kiiremini kui tarbimine.
Hiina on ka suurim vesiviljelussaaduste kasvataja, tootes 60 protsenti maailma vesiviljelussaadustest. Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia, Bangladesh, Tai, Birma jt – 90 protsenti maailma vesiviljelussaadustest pärinevad just nimelt Aasiast. Euroopa suurim kalakasvataja on Norra.
Vesiviljelussaadustest on esikohal kala
Euroopa kala ja mereandide ressurssidest moodustas vesiviljelustoodang 2012. aastal viiendiku. Vesiviljelussaadustest ligi poole moodustab kala ja teise poole mereannid (karbid, austrid jm). Rahaliselt andsid suurima osa, 72 protsenti vesiviljelussaaduste tulust, kalakasvandused. Kogu maailma vesiviljelussaadustest moodustavad kalad umbes 2/3, ülejäänud kolmandik sisaldab molluskeid, krevette jm (vetikaid arvestamata).
Kaladest kasvatatakse Euroopa Liidu vesiviljelussektoris kõige rohkem lõhet-forelli (kokku 350 tuh t 2011), ning 300 tuh t muid kalu (sh, karpkala jt). Mereandidest toodeti ELis akvakultuurina 456 000 tonni karpe, 104 000 tonni austreid (peamiselt Prantsusmaal) jm.
Maailma kalakasvandustes domineerivad karpkalalised. Lõhelasi saadi 2010 kasvandustest 2,4 miljonit, millest valdava osa moodustab maailmas kasvava nõudlusega atlandi lõhe. Kogu kasvandustest saadava atlandi lõhe pakkumisest maailmaturul andis ligi 2/3 Norra ja viiendiku Tšiili, lisaks kasvatatakse lõhet Šotimaal, Alaskal jm.
Kuna EL püügimahud ei kasva ja nõudlus kala järgi samal ajal suureneb, on Euroopa Liit suurimaks kala ja mereande importivaks turuks maailmas ning sõltuvus kaugemalt imporditavast kalast suureneb.