Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Vaimne häire ajab programmeerijatel juhtme kokku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hendrik Alla
Copy
IT-sektori tippjuhid ennustavad uute töökohtade lisandumist. Pildil ettevõtte Electronic Arts programmeerija.
IT-sektori tippjuhid ennustavad uute töökohtade lisandumist. Pildil ettevõtte Electronic Arts programmeerija. Foto: Reuters / Scanpix

Palganumbreid ja turusituatsiooni vaadates peaks igaüks, kes suudab tänapäeval vaid jupikesegi koodi kirjutada, olema lausa või sees. Aga tegelikult pole programmeerijate elu sugugi meelakkumine, neid ähvardab tõsine vaimne häire, selgitab Business Insider.

 Teeskleja-sündroom paneb inimese endas kahtlema. Pingutad ja rabad tööd, aga sisimas kahtlustad, et kõik teised programmeerijad on nutikamad, andekamad ja osavamad. Elad pidevad hirmus, et kolleegid avastavad, kuidas kompetentsust teeskled. Eriti ähvardab see neid, kelle töötulemused on avalikkuse tähelepanu all: näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara võib igaüks pulkadeks võtta, sisse vaadata ja autorit avalikult kritiseerida.

Sündroomi sõnastasid esimest korda psühholoogid dr Pauline Rose Clance ja dr Suzanne Imes, kirjeldades edukate naiste vaimseid vaevusi. Selle kohta on kirjutatud riiulitäis naistele suunatud eneseabiraamatuid. Selgus, et sündroom ei puuduta mitte ainult naisi, vaid ka mehi, eeskätt programmeerijaid.

Teesklejasündroom sunnib tarkvaratöötajaid tõestama, et nad on Tõelised Programeerijad, kelle elu ainus eesmärk on koodi kirjutada. Selle käigus sisendatakse endale:
Tõeline Programmeerija armastab oma tööd ja teeb seda igal võimalikul hetkel!
Tõelise Programmeerija jaoks ei ole koodi kirjutamine töö, vaid elu!
Programeerija ei ole Tõeline, kui ta ei tööta vabatahtlikult ja ilma ületunnitasuta vähemalt 60-80 tundi nädalas (sest see on puhas lõbu)!

Ja tööstus on varmas seda ära kasutama. Eelmise internetibuumi ajal, kümmekond aastat tagasi lõi laineid raamat «Surmamarss», mis kirjeldas programeerijate läbipõlemist ja tuli järeldusele, et süüdi on vilets projektijuhtimine. Mõned näited: 2004. aastal kaebasid programeerijad kohtusse ja võitsid 15 miljonit dollarit ületundide eest mängufirmalt Electronic Arts. 2010. aastal paljastas Rockstars Gamesi palgal oleva programeerija naine, kuidas firma eeldas, et tööd tehakse 12 tundi ööpäevas kuus päeva nädalas. Ja nii kuude kaupa. Tulemus: vaimsed häired ning läbipõlemine.

Stanfordi ülikooli tudengite uurimus näitas, et «rohkem» ei tähenda sugugi «paremini». Ületöötanud inimesed teevad rohkem vigu. 40 tundi nädalas töötavad programmeerijad kirjutasid kvaliteetsemat koodi kui need, kes rabasid 60 tundi nädalas. Aga see lihtne tõdemus ei leevenda teeskleja-sündroomi kasvavat levikut.

Kogu probleemi võtab kokku Redditi kasutaja Redditor big_al11: «Ma nii soovin elada ühsikonnas, kus me ei defineeri end jäägitult oma päevatöö kaudu ja kus enese surnukstöötamist ei peeta vooruseks.»

Tagasi üles