/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2014/03/17/2898014t1h2cba.jpg)
Kui sajandi esimesel kümnendil olid arenevad turud suure raha lemmikpaik, siis nüüd kiirustab kapital sealt lahkuma.
Suur raha lahkub arenevatelt turgudelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari lõpus, mil meie valmistusime tähistama Eesti Vabariigi 96. aastapäeva, kogunesid Brasiilias São Paulos tuhanded inimesed meeleavaldusele suvel toimuvate jalgpalli maailmameistrivõistluste vastu. Rahumeelselt alanud demonstratsioon muutus vägivaldseks ning päädis sadade inimeste arreteerimisega.
Uskumatuna tunduvad protestid algasid juba eelmise aasta juunis. Esialgu protestiti kallinevate bussi- ja metroopiletite vastu, kuid peagi hakati nõudma infrastruktuuri ja avalike teenuste kehva taseme parandamist. «Tahame FIFA-standarditele vastavaid haiglaid, mitte ainult FIFA-staadione,» seisis ühe demonstrandi plakatil.
Optimistlikud ennustused
Kui FIFA 2007. aastal Brasiilia meistrivõistluste korraldajamaaks valis, sealne majandus õitses. 2010. aastal tõusis majanduskasv toorainehindade kiire tõusu, laenukoormuse suurenemise ja sisetarbimise kiire kasvu toel rekordilise 7,5 protsendini.
Brasiilia oli tollal üks neljast riigist, mida loeti maailma majanduse kasvumootoriks. Goldman Sachsi ökonomist Jim O’Neill mõtles varsti pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakut välja suurtähtlühendi BRIC. O’Neill soovis, et panga kliendid paigutaksid oma raha uutele, paljutõotavatele turgudele.
Nagu müügiinimesed väga hästi teavad, tuleb tootele panna meeldejääv nimi, mis osutus üsna lihtsaks ülesandeks. O’Neill võttis nelja kõige paljulubavama riigi – Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina – esitähed ning mitmetähenduslik nimi oli olemas.
Hiinast ja teistest arenevatest riikidest räägiti kui majanduse tulevastest valitsejatest. Hiina, kellest sai hiljuti suuruselt teine majandus maailmas, pidi kõige optimistlikumate ennustuste järgi lähima viie aasta jooksul edestama USAd majanduse absoluutsuurusega, lähikümnenditel aga ka sisemajanduse kogutoodangu ja sissetulekuga ühe elaniku kohta.
Mitu ökonomisti ja mõtlejat kuulutas siis, et lääne tsivilisatsioon on hääbumas ning majanduslik ülevõim läheb Hiinale, Indiale, Venemaale ja teistele kasvavatele arenguriikidele.
Veel üsna hiljuti kasvas Hiina majandus 14 protsenti aastas, mullu aeglustus kasv kaheksa protsendini, India majanduskasv on kukkunud kümnelt protsendilt alla viie protsendi, Brasiilias kuuelt protsendilt kolmele. Venemaa majanduskasv, mis finantskriisi eel oli keskmiselt peaaegu kümme protsenti aastas, on praeguseks aeglustunud 1–1,5 protsendini.
Arvud on küll suuremad kui Euroopa Liidus, aga ammu pole tegemist muljetavaldava kasvuga. Nagu näha, on olukord muutunud. BRICi riigid on muutunud majandusliku ebakindluse allikaks. Arenevate turgude gigantidest räägitakse kui «haprast viiest».