Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Autoremont: kas suur pettus või aus äri?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Autoremonditöökoda.
Autoremonditöökoda. Foto: Henn Soodla/ Pärnu Postimees

Kindlustusseltsid põhjendavad hinnatõusu liikluskindlustuse kahjumlikkusega, elukutseline remondimees süüdistab räpast äri.

Õhtulehega anonüümselt rääkinud laiahaardega automaaler-lukksepp viitas  avalikule saladusele, et omast rahakotist autot remontima tulnud kliendilt ei võeta raha nii palju kui kindlustusjuhtumi puhul.

Tartus töökoda pidav Enn Sups on veendunud, et  igaüks kindlustusäris kaasa lüüa ei saa ja kogu turg on jagatud kitsa ringi vahel, kus ühed määravad, kes saab töö, ja teised selle, palju töö maksab.

Tallinna töökoja Värvaltransi juht Ott Mesikäpa sõnul ei ole võimalik kindlustuse teadmata arvele lisatöid või lihtsalt nulle juurde kirjutada. «Juba viiendat aastat Eestis teeb kindlustustele pakkumised elektrooniline programm, mis on sedasi konstrueeritud, et remontiminevad asjad on selgelt näha, need on programmis aktiivsed ja ülejäänud autost ei ole aktiivne,» selgitas ta.

Küll aga võib tema sõnul n-ö hämarates töökodades, kes seda programmi ei kasuta, tekkida olukord, kus avariilise esiosaga auto puhul püütakse juurde kirjutada ka tagumise stange remont. «Eks kindlustus uurib ka ja päris pimesi ei maksta remonte kinni sugugi,» lisas ta.

Tagasi üles