Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Jukka Noponen: valglinnalik asustus viib looduse raiskamiseni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rippuv ökomaja
Rippuv ökomaja Foto: metro.co.uk.

Täna Kumus toimuval ruumilise arengu konverentsil ütles Soome arengufondi SITRA esindaja Jukka Noponen Soome kogemusest rääkides, et üldjuhul viib valglinnalik asustus energia ja loodusvarude raiskamiseni.

Noponeni sõnul võetakse üha uusi alasid kasutusse, et rajada uusi hooneid või teid ja tehnovõrke. Seeläbi kaovad aga võimalused kasutada tõhusat kaugkütet või teisi vähese keskkonnasaastega lehendusi. Kasvavad vahemaad töökoha ja kodu vahel, mis viib isikliku atuo kasutuse suurenemiseni, mis omakorda tingib kasvuhoonegaaside kasvu.

Noponeni sõnul on lahenduseks kompaktne asustus. Soomes tehtud uuringud näitavad, et kasvuhoonegaaside eraldumise osas on eeslinnastunud ja hajusa asustuse ning kompaktse asustuse vahe 10-15 protsenti. Erineval viisil planeeritud asustuste energiakasutus ja kasvuhoonegaaside eraldumine võib erineda aga koguni 30-50 protsenti.

Ühiskonda planeerides ja ruumilisi planeeringuid koostades tuleks Noponeni sõnul suunata tähelepanu olemasolevate linnade või külakeskuste tihendamisele. Nii saab paremini ära kasutada olemasolevaid teid ja tehnovõrke. Kui planeerida midagi uut, siis võiks lubada seda vaid sinna, kus on lihtne luua uusi ühendusi ja kus saab tagada asustuse sidususe.

Eriti tuleks Soome teadlase sõnul rõhku panna jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste loomisele ja ühistranspordi arengule.

Soome on seadnud endale kliima ja energeetikapoliitika osas ülesandeks aastaks 2050 vähendada süsinikdioksiidi paiskamist atmosfääri 80 protsendi ulatuses. Eesmärgiks on säästlik ühiskond, kus heaolu ja majandus saavad kasvada vaatamata energiakasutuse ja keskkonnasaaste vähendamisele.

Noponeni sõnul vajab Eesti suuna võtmist null-energia majadele ja inimeste senisest suuremat tähtsustamist. «Muutusi tekitavad inimesed,» ütles ta.
 

Tagasi üles