Jõujaamade ühing: kaugkütteseaduse muudatused suurendavad konkurentsi

Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing kommenteeris riigikogu majanduskomisjonile esitatud konkurentsiameti hinnangut seoses monopolide ohjeldamise seaduse eelnõuga.

Monopolide ohjeldamise seaduseraames on kaugkütteseaduse muutmiseks tehtud ettepanek, mis täpsustab võrguettevõtja kohustusi tarbijate varustamiseks soojusenergiaga.

Ettepaneku kohaselt võib võrguettevõtja investeerimisotsuste tegemisel või lepingute sõlmimisel eelistada taastuvenergiast toodetud soojust tingimusel, et see ei tõsta tarbijale sooja hinda.

Nimetatud muudatusettepanek suurendab konkurentsi kaugkütteturul, alandades kokkuvõttes soojuse hinda tarbijatele. Kui sellega kaasneb ka kohalike taastuvenergiaallikate kasutamise soodustamine, on riik suutnud tabada mitu kärbest ühe hoobiga, leiab ühendus.

«Esitatud ettepanekul on Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu toetus ning see on ajendatud olukorrast, kus ilma pikaajaliste lepingute olemasoluta pole võimalik uusi tootmisvõimsusi lisada ja investeerimisotsuseid teha, kuna ei ole teada, kas toodetud soojuse ka kellelegi maha saab müüa,» teatas ühing täna.

Lisaks EJKÜ liikmetele on probleeme ka ühingusse mittekuuluvatel ettevõtetel, kes soovivad kohalikel kütustel baseeruvaid tootmisvõimsusi luua. Lisaks puiduhakkele soovitakse väiksemates asulates ära kasutada näiteks  lehmade sõnnikust toodetavat biogaas. «Seni kuni pole kindlust soojuse pikaajalise müümise võimaluses, on investeerimisplaanide tegemine ebakindel.»

Vastupidiselt kõlanud väidetele suurendaks muudatusettepanek just konkurentsi elavnemist kaugkütteturul. Tuleb silmas pidada, et kaugkütteturud on erinevalt elektri- ja gaasiturgudest piiratud turud – sooja saab toota ja müüa ainult nii palju, kui selle võrguga ühendatud tarbijapaigaldised ära tarbivad., leiab ühing.

Kui tekitada olukord, kus tekib palju dubleerivaid võimsusi, siis ei suuda ilmselt ükski tootmine ennast ise ära majandada ja tullakse riigi käest toetust küsima. Soojusvajadus on piiratud ressurss ja seda edasi müüa ei ole võimalik.

«Nii palju kui tarbijad ära tarbivad, on võimalik ka toota. Arvestades erinevaid energiasäästuprogramme, muutub ka tarbijate soojusvajadus järjest väikesemaks, järelikult turg samuti kitseneb.»

Enamuses kaugküttevõrkude on hetkel üks tootja, mis tähendab, et senini puudub konkurents. Kui seadus sätestab konkreetsed tingimused, millele tuginedes võrguettevõtja peab võrku lubamise otsused tegema, siis juhul, kui võrguettevõtja ise vajalikke investeeringuid ei tee, saaksid teised huvitatud tootjad ühingu hinnangul nõuda lepingu sõlmimist ja võrguettevõtjal ei ole alust keelduda.

«Kuna konkurents seni puudub, siis saab ta ettepaneku tagajärjel vastupidi just elavneda.»

Väär on ühingu kinnitusel ka arusaam, justkui saaks pikaajalisi lepinguid sõlmida ainult taastuvenergiat kasutavate tootjatega.  «Ettepanekus on kirjas, et võimaluse korral eelistatakse taastuvatest allikatest toodetud soojus. See ei välista pikaajaliste lepingute sõlmimist mittetaastuvatest allikatest tootvate tootjatega, eriti kui selline lahendus on tarbijale odavam.»