/nginx/o/2013/09/06/2335209t1h16bf.jpg)
Eluaseme taskukohasust on vähendanud korterihindade kiirem tõus võrreldes palgakasvuga ning samuti avaldas sellele ebasoodsat mõju eluasemelaenu intressi kerge tõus.
Eluaseme taskukohasus Tallinnas eelmisel aastal halvenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiirenes neljandal kvartalis Tallinna korterihindade tõus aastases võrdluses 18 protsendini, netopalgad kasvasid aga 8 protsenti. «Viimastel aastatel on kortereid ehitatud vähem, kui on nõudlust ja see on ka korterite hindasid kergitanud,» märkis ta.
Kolme Balti riigi pealinnadest oli Swedbanki eluase neljandal kvartalil kõige taskukohasem Riias. Möödunud aastal paranes eluaseme taskukohasus Riias Swedbanki hinnangul jõudsalt ning aasta viimasel kvartalil oli seal netopalk juba 60 kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks.
Seevastu Vilniuse vastav näitaja oli oma 30 protsendiga kõige madalam. Riias paranes eluaseme taskukohasus korterihindade tõusust kiirema palgakasvu toel.
Tema sõnul halvenes 2013. aastal eluaseme taskukohasus vaid Tallinnas. Kuigi Vilniuses oli eluaseme taskukohasus kõige väiksem, oli selle näitaja kasv möödunud aastal Balti riikidest jällegi kõige kiirem.
«Neljandal kvartalil oli 55 ruutmeetrise korteri keskmine hind Balti riikides kõige kallim Tallinnas, ületades samasuguse korteri hinda Vilniuses 19 protsendi ja Riias isegi 64 protsendi võrra. Korterihinnad ulatusid Riias vaid 53 protsendinii võrreldes buumiaja tipuga. Tallinnas ja Vilniuses oli see suhe vastavalt 80 protsenti ja 67 protsenti. Pärast 2009. aasta langust on korterihindade taastumine olnud Tallinnas oluliselt kiirem kui teistes Balti riikide pealinnades,» sõnas Mertsina.
Mertsina sõnul hoiavad kinnisvaraturul aktiivsust kiiresti kasvavad sissetulekud ja madalad laenuintressid. „
Aastases võrdluses kasvas neljandal kvartalil korteritehingute arv Tallinnas 14 protsenti, eluasemelaenude käive Eestis kokku 25 protsenti. Möödunud aasta viimase kvartali eluasemelaenude käive moodustas aga vaid umbes veerandi 2006. aasta neljanda kvartali tipptasemest.
Samuti tuleks arvestada, et ligikaudu pool kinnisvaratehingute väärtusest finantseeritakse omavahenditest.
«Tugev nõudlus uue eluaseme järele jääb lähiajal püsima. Samas on sellel aastal oodata pakkumise kasvu, mis peaks kiiret korterihindade tõusu hakkama aeglustama,» lisas Mertsina.
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 ruutmeetri suurust korterit.
Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.