Lugeja küsib: kas ema võib sünnitunnistusel isana märkida ükskõik kelle nime?

Mitte iga uus ilmakodanik pole mõlema vanema poolt oodatud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Juhusuhe lõppes rasedusega, naisterahvas otsustas lapse alles jätta (ja teavitas mind kogu juhtunust alles siis, kui oli juba liiga hilja midagi ühiselt otsustada). Suuliselt jõudsime kokkuleppele, et lapse ema mind sünnitunnistusele isana ei kanna ning toetan teda suurusjärgus 100€ ulatuses kuus. Aga igaks juhuks sooviks küsida.  Kas lapse emal on võimalik mind ikkagi lihtsalt oma sõnade alusel perekonnaseisuametis sünnitunnistusele isana märkida, kui mina kohal ei viibi ja kuskile alla ei kirjuta? Kui ta peaks ikkagi mingil põhjusel ringi mõtlema ja nõudma kohtu kaudu isaduse tuvastamisest, siis kas ja kui pikas ulatuses on võimalik kokkulepitud alla miinimumi summa ning miinimumi / kohtu poolt määratud summa tagantjärele sisse nõuda?» küsib lugeja.

Vastab jurist  Hanna Kivirand õigusbüroost  Puurits & Partnerid.

Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, kantakse lapse isana sünniakti mees, kes on lapse isaduse omaks võtnud – selleks peab mees tegema vastava avalduse, seejuures on vajalik lapse ema nõusolek. Kui keegi lapse isadust omaks ei võta, jääb lapse sünniakti isa kohta kanne tegemata – lapse emal ei ole õigust omavoliliselt märkida lapse isaks ühtegi meest.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.