/nginx/o/2014/02/12/2816132t1hc942.jpg)
Riigiprokuratuur algatas möödunud nädalal kriminaalmenetluse, et uurida Vahur Krafti võltsitud kirja ja selle päritolu.
Riigiprokuratuur algatas VEBi võltsitud dokumentide osas kriminaalmenetluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigiprokuratuur alustas 6. märtsil VEB fondi nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud riigikogu uurimiskomisjoni avalduse alusel kriminaalmenetluse dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise tunnustel seoses sellega, et Vahur Kraft esitas möödunud aasta 16. oktoobril uurimiskomisjonile võltsitud koopiad VEB panga 12.09.1994 kirjast nr 32/6897 äriühingule TSL International ning 12.12.1994 TSL International kirjast nr 0123/94 VEB pangale,» ütles riigiprokuratuuri nõunik Carol Merzin Postimehele.
«Kriminaalmenetluse käigus kontrollitakse ka muude võimalike kuriteokoosseisude esinemist seoses võltsitud dokumentide esitamisega. Kriminaalasja eeluurimist viib läbi keskkriminaalpolitsei.»
VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra ütles kriminaalmenetluse algatamist kommenteerides: «Järelikult on nii palju kahtlusi üleval ja küsitavusi õhus, et prokuratuur otsustas kontrollida neid fakte läbi kriminaalmenetluse.»
Veebruaris paljastas kohtuekspertiis, et Krafti mullu oktoobris uurimiskomisjonile esitatud koopiad TSL Internationali nõudest 32 miljonile dollarile on võltsingud ja valeandmete põhjal koostas 1995. aastal kirja Põhja-Eesti Panga raamatupidaja, kes täitis vaid talle antud juhiseid. Kraft vabandas valeandmete esitamise eest ja kinnitas, et uskus koopia tõesusesse. Ta oli enda sõnul paberi saanud kolmandalt osapoolelt, kelle nime ta avaldanud pole.
Postimehel ei õnnestunud täna Kraftilt kommentaari saada.
Komisjoni lõpparuanne valmib juuniks
Täna otsustati ka VEB Fondi uurimiskomisjoni töö pikendamine ning komisjoni lõpparuande esitamise tähtaeg. «Arvamusi oli mitmeid. Kohati oli näha, et soovitakse kiiremat tulemust saada,» sõnas Vakra. «Kuna VEB Fondi komisjon on teinud nii head tööd ja leidnud mitmetele küsimustele vastuseid, siis on tekkinud teatud poliitringkkondades kartus, et meie komisjoni töö tulemus võib mõjutada poliitikat ja lähenevaid parlamendivalimisi.»
«Esialgse 23. septembri asemel jäi kuupäevaks 18. juuni. Lõppkokkuvõttes mingeid vaidlusi ei tekkinud ning leiti kuldne kesktee,» märkis ta.
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sõnul on uurimiskomisjon teinud head ja põhjalikku tööd, kuid erikomisjon ei saa muutuda lähiajaloo uurimiskomisjoniks.
Samuti ei ole tema hinnangul uurimiskomisjoni töö sõltuv riigikontrolli auditist ja selle valmimise ootamine pole põhjendatud. «Olukorras, kus ühe probleemiga tegelevad kolm erinevat uurimist, ei näe ma põhjust, miks peaks uurimiskomisjoni töö kanduma üle sügisistungjärku,» lisas ta.
Algselt pidi VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud uurimiskomisjon esitama oma lõpparuande riigikogule ja avalikkusele 7. aprilliks.