/nginx/o/2013/09/06/2328891t1h41d3.jpg)
Kui olete päris tavaline lugeja, peab artikkel teie tähalepanu köitma 15 sekundiga. Nii, tähelepanu, läksime: ekspert selgitab, et te ei taipa tegelikult üldse, kuidas veebimajandus toimib.
Ekspert paljastab levinud veebimüüte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisumõõtmisfirma Charbeat tegevjuht Tony Haile kummutab Time’i veebiversioonis mõned müüdid, mis segavad meid internetimeediat ja -äri adekvaatselt hindamast.
Müüt: mida klikime, seda loeme
Juba 20 aastat võitlevad väljaandjad ning toimetajad klikkide nimel – mida rohkem klikke, seda rohkem kontakte. Aga kui kaua need klikkijad seda lehekülge vaatasid? Chartbeat tõestas kahe miljardi veebikülastuse näitel, et 55 protsenti klikkijatest veetsid klikitaval lehel vähem kui 25 sekundit. Iga online-toimetaja teab täpselt, kuidas kasutaja klikkima panna. Aga kuidas teda seda lugu lugema panna? Charbeati analüüs näitas, et aega kulutatakse nn tõeliset uudiste lugemiseks, mitte niivõrd osavalt sõnastatud loopealkirjade kõmiseva tausta peale. Ja kõige väärtuslikum lugeja on see, kes tuleb tagasi. Ei tohi petta tema usaldust skandaalse, aga sisuta pealkirjaga.
Müüt: mida jagame, seda loeme
Kui klikid kipuvad kokku kuivama, pöörduvad väljaanded sostiaalmeedia, nagu Facebook või Twitter poole. Poleks justkui midagi paremat, kui sajad ja tuhanded inimesed sinu artiklit sotsiaalmeedias jagavad. Siingi valmistab reaalsus pettumuse. Võiks arvata, et mida rohkem midagi jagatakse, seda rohkemad inimesed kõnealust artiklit lugema lähevad. Chartbeat analüüsis 10 000 artiklit ja avastas, et jagamiste hulga ning lugemisele kulutatud aja vahel pole mingit positiivset korrelatsiooni. Lausa vastupidi: kõige loetavamal artiklil oli vähem kui sada meeldimist ja alla 50 säutsu. Ja vastupidi, kõige jagatavamamale loole pühendati 20 protsenti vähem aega, kui esikoha omanikule.
Müüt: reklaamiartiklid päästavad väljaanded
Brändid üritavad luua oma väärtustest ja toodetest kõnelevat sisu ja meediafirmade vahendusel neid väljaandesse sokutada. Kui klassikalises paberajakirjanduses tehakse reklaami- ja ajakirjanduse vahel väga ranget vahet, siis veebis, isegi kvaliteetväljaannetes on see piir hägusem. Aga lugejad ei ole lollid. Uuring näitas, et kui tavalise artikli puhul viibis lehel 2/3 lugejatest kauem kui 15 sekundit, siis reklaamiloo puhul langes see hulk tunduvalt alla kolmandiku. Veel enam, reklaamilugude sisu viitsis kerida vaid 24 protsenti külastajatest, aga päris artiklite puhul on see näitaja üle 70 protsendi.
Müüt: reklaamibännerid ei tööta
Mida aasta edasi, seda enam kurdetakse, et bänner on surnud reklaam ja vaid 0,1 protsenti neist toob kliki, mis viib kasutaja reklaamitava lehele. Jah, asi on mäda, kui te tahate klikki välja meelitada. Aga kui te tahate informatsiooni edastada, siis on bänner suurepärane vahend, eeldusel, et tegu on hea loovlahendusega. Klikimõõtmine lihtsalt ei näita tulemuslikkust. Kui bänner paigutada sisu juurde, mida inimesed ka tõesti loevad, siis mäletavad nad pärast reklaamitavat brändi palju paremini.