/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2010/06/04/380428t1h5073.jpg)
SAS ja Eesti riik jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt saab viimane endale kuni 90 protsenti Estonian Airist.
Riik saab Estonian Airis enamusaktsionäriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune väikeomanik Cresco jääb omanike ringist tõenäoliselt välja.
Eile teatasid majandusministeerium ja SAS, et Estonian Airi edasise saatuse asjus jõuti üksmeelele. Leppe kohaselt panustab riik firmasse 280 miljonit ja SAS 31 miljonit krooni, mis konverteeritakse Estonian Airile antud laenusummast kapitaliks, ehk uut raha ei lisata.
«Oluline on rõhutada, et riik ei osta lennufirmat teistelt aktsionäridelt, vaid paneb koos SASiga lisaraha ettevõtte omakapitali vajalikeks investeeringuteks,» toonitas majandusminister Juhan Parts.
Cresco pole huvitatud
Seega jääb praegu 34 protsenti lennufirmast kontrollivale riigile 90 protsenti lennufirmast ja 49-protsendilise osalusega SASile kümme protsenti. Cresco, kes siiani olnud 17-portsendilise osalusega väikeaktsionär, jääb edaspidi omanike ringist tõenäoliselt välja.
Nagu ütles Parts erakorralisel pressikonverentsil, Crescot otseselt välja ei sööda ning investeerimisfirmal on võimalus siiski mingi osalus säilitada.
Cresco juht Olev Schults kordas aga eile oma varasemat seisukohta, mille järgi pole nad oma osaluse säilitamisest huvitatud, kui riik võtab firmas ohjad üle. «Me ei osale natsionaliseeritud ettevõttes. Seni oleme aktsionärid, kuni asi formaalselt paika saab,» ütles Schults.
Selle üle, kas Crescolt on oodata mingeid juriidilisi sanktsioone, ei tahtnud Parts spekuleerida. Schults aga keeldus edasistest kommentaaridest.
Partsi sõnul kirjutatakse lepingutele lõplikult alla 15. juunil toimuval aktsionäride koosolekul. Siis pannakse paika ka uus nõukogu, mille kuuest liikmest viis saavad olema riigi ning kuues SASi esindaja.
Esialgu jääb Estonian Air tegutsema juba paika pandud äriplaani järgi, mis näeb muu hulgas ette ka kolme uuema Bombardieri lennuki soetamist. Tehingust on räägitud juba kuid, kuid siiani pole see veel kuhugi jõudnud. Konkreetset kuupäeva ei öelnud ükski osaline.
Uuesti kasumisse
Majandusminister hoiatas eile ka Estonian Airi töötajaid, märkides, et võib-olla tuleb firmas kulusid vähendada. Siiski kutsus ta üles tööandjale truuks jääma.
«Optimeerimine» võib puudutada ka praegust Estonian Airi juhatust, kes on paika pandud ajal, mil SASi esindajad olid firma nõukogus ülekaalus. Ministeeriumi seisukoht on, et uuel nõukogul on võimalus, kuid mitte kohustus määrata uus juht.
Osaluste ülemineku lepingute kohaselt tuleb Estonian Airil SASile tagasi maksta ka 70 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 112 miljonit Eesti krooni. Selle tähtaeg kukub nelja aasta pärast. Parts märkis, et seejärel on riigil SASile alles jäänud kümne protsendi ostmise võimalus.
Kas ja millal tuleb kõne alla lennufirma edasimüümine mõnele strateegilisele investorile, ei tahtnud minister eile avalikustada. Küll heitis ta nalja, et firma vastu pole tuntud huvi vaid kahelt kontinendilt – Antarktikast ja Lõuna-Ameerikast.
Parts lisas, et riigi põhilised eesmärgid omanikuna on viia firma kolme aastaga kasumisse ning suurendada Tallinnast väljuvate lendude arvu. Millistest sihtkohtadest jutt, ei tahtnud minister täpsustada.