Slovakkia postiljonid jagasid aegsasti enne €-päeva üle riigi postkastidesse kaks miljonit ümbrikku Hiinas tehtud sinikollaste eurokalkulaatoritega, millest igaüks maksis umbes 50 eurosenti ehk alla kaheksa Eesti krooni, kirjutab Argo Ideon Bratislavast.
Arvutuskartlikumaid slovakke aitas sinine eurokalkulaator
Slovakkia Rahvuspanga (ehk riigi keskpanga, mis nüüd juba ligi poolteist aastat on osa Euroopa Keskpanga süsteemist) uuringute osakonna juhataja Martin Šuster oli üks 2008. aasta sügisese kalkulaatorijagamise kampaania korraldajaid.
Ta rääkis Postimehele, et 50 eurosenti oli ainuüksi kalkulaatori maksumus, sellele lisandus veel jaotuskulu ning kampaaniaümbrikus olnud infolehtede maksumus.
«Kasutasime Slovakkia Posti teenuseid. Ümbrikke ei adresseeritud konkreetsele inimesele, vaid iga postiljon sai jagamiseks nii palju ümbrikke, kui palju tema teenindatavas piirkonnas postkaste oli,» ütles Šuster.
Niisiis potsatas 2008. aasta novembris slovakkide kodusesse postkasti keskmiselt paks valge ümbrik. Aadressi kohale oli märgitud «Tulevasele eurotsooni elanikule».
Ümbrikku avades kukkus sellest välja täpselt kolm eset – rahandusministeeriumi ja keskpanga õhukesest paberist infoleht, Euroopa Komisjoni märksa paremale paberile trükitud voldik ning viimaks kõige huvipakkuvam ese – tihedalt mullkilesse mässitud eurokalkulaator ühes tagasihoidliku kasutusjuhendiga.
Vidin nägi välja küllalt sarnane ükskõik millise lihtsama taskuarvutiga, ent põhiline erinevus seisnes ekraanis. Nimelt on see eurokalkulaatoril joonega kahte ossa jagatud.
Joone peal näeb eurosid, joone all aga Slovakkia korunasid. Displei all on ka kolm nuppu, mida tavalisel kalkulaatoril ei leia: korunad→€, kurss ning €→korunad.
Kursinupule vajutades ilmub ekraani ülaossa 1,0 ja allossa 30,126 – see on euro ja Slovakkia koruna ametlik vahetuskurss. Teised kaks nuppu võimaldavad sisestada siis vastavalt summa kas korunades või eurodes, mispuhul ekraani teises jaotuses ilmub ümberarvutatud summa teises valuutas.
Laisaks tegev abivahend
Katsetamisel tundub selline arvutusvahend tõepoolest suhteliselt mugav, veidi aga ehk isegi laisaks tegev, ei mingit vajadust kurssidest ja rahareformist üldse mõelda, sest kalkulaator ütleb kohe ära, mis ükskõik milline summa teises rahas teeb.
Šuster ütles, et tema peres eurokalkulaatorit arvestamiseks ei pruugitud, vaid nad naisega kasutasid teist vidinat – mobiiltelefoni jaoks tehtud kalkulaatorit, mille igaüks sai soovi korral oma telefoni alla laadida.
«Lapsed aga olid veel liiga väikesed, et midagi arvutada,» rääkis ta.
Kalkulaatori ja mobiilijubinaga aga slovakkide arvutusvahendid veel ei piirdunud.
Kodudesse postitati ka papist kursimääramisvahendid. Kõik see pidi Šusteri hinnangul olema piisav ning seetõttu ei vaevatud ka pead selle üle, kuidas näiteks viieliikmeline pere peaks hakkama saama ühe kalkulaatoriümbrikuga, mis neile postkasti pandi.
Ehkki kalkulaatorijagamisest on juba enam kui aasta möödas, võib neid vidinaid tihti näha pisemates poodides või kohvikutes, kus pole elektroonilist kassasüsteemi. Oma iseloomuliku sinikollase värviga torkavad eurokalkulaatorid hästi silma ja neid mõne muu arvutusvahendiga segamini ajada on raske.
Võimas kampaania
Vaadates kõike seda, mida Slovakkia võimud 2008. aastal rahva eurole üleminekust teavitamiseks ette võtsid, näib, et riik pidi viimased kuud enne €-päeva olema kampaaniatest ja infolehtedest üle ujutatud. Kõige nähtavama tükiga sai hakkama keskpank ise.
2008. aasta septembris kaeti Slovakkia Rahvuspanga hästinähtav pilvelõhkuja hiigelsuure euromündi kujutisega, mis annab Eesti võrdluses silmad ette isegi aastaid tagasi Tallinnas kesklinnas riigikogu valimiste eel endisel teenindusmajal ilutsenud Res Publica hiigelplakatile. Plakati loosung kõlas: «Euro – naša mena» ehk «meie raha».
Kui Eesti Pank tahaks Tallinnas midagi sarnast korrata, tuleb neil rentida mõne kõrghoone seinapinda, Eesti keskpanga enda maja kõrgus oleks slovakkidega võrreldava silmapaistvuse tagamiseks ilmselgelt ebapiisav.
Mööda väiksemaid linnu ja külasid sõitis samal ajal spetsiaalne eurobuss, üllitati infolehti vähemuskeeltes – näiteks ungarlastele ja mustlastele –, ning tundlikele elanikerühmadele, nagu eakad, invaliidid jt.
Eesti kampaaniakorraldajail on, mida Slovakkiast kopeerida, ent nagu märkis Šuster, ei olegi mõtet midagi väga originaalset leiutada, kui eurole üleminek on lisaks Slovakkiale varem üle elatud euroliidu uuematest liikmetest nii saareriikidel Maltal kui ka Küprosel, rääkimata algse eurotsooni moodustanud riikidest.
Slovakkia keskpanga uuringute osakonna direktor Šusteri andmeil tõi euroraha kasutuselevõtt riigis kaasa euro populaarsuse kasvu. Kui enne üleminekut toetas seda 55–60 protsenti elanikest, siis pärast üleminekut kasvas toetus 2009. aasta kevadeks 83 protsendini. Selle põhjuseks oli asjaolu, et euros nähti stabiliseerivat tegurit ja teatavat puhvrit, mis kaitses riiki ülemaailmse majanduskriisi kiirete mõjude vastu.
Euro muutus popiks
Olles 2007. aastal täitnud hindamiskriteeriumid, lasi Slovakkia valitsus aga pärast euro kättesaamist riigi kiirelt suuremasse defitsiiti langeda: 2009. aasta valitsussektori defitsiidiks mõõdeti 6,8 protsenti SKTst.
Tänavuseks eesmärgiks on võetud kahandada defitsiiti 5,5 protsendi peale – eesmärk, millest kinnipidamiseks on Šusteri sõnul tarvis lisameetmeid, mida Eestis tuntakse hästi sõnapaarina «eelarvepositsiooni parandamine».
Praegu on aga Slovakkia valimiskampaania keskmes, parlamendivalimised toimuvad 12. juunil ja pärast seda selgub, milline valitsus peab alustama kärpeid või lisatulude otsinguid.