/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2014/03/07/2880570t1h1f16.jpg)
Keskmine välismaale kippuv Eesti elanik on madalama haridusega mees, kes tahab lihttöö eest kätte saada 2300 eurot ja kolib meelsamini Soome.
Piiri taha minejatel on hiiglaslikud palgaootused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andris (28) õpib norra keelt. Trollide maal tahab ta hakata ventilatsiooni paigaldama, mille ta õppis selgeks Austraalias. Kui ta tuttavate kaudu aasta jooksul tööd ei leia, hakkab ta seda ise otsima.
Andrisel on keskharidus ja palka loodab ta Norras saada vähemalt 2500 eurot. «Eestist tahan ära minna eelkõige raha pärast,» lausus mees, kelle õde töötab Norras juba medõena.
Ka Kristiina (29) kolis Londonisse kõrgemate palkade tõttu. Eestis Sushihouse’i müügijuhina töötanud naine teenib nüüd ettekandjana Inglismaal üle 3600 euro kuus.
«Mingis mõttes käib see uhkuse pihta küll,» sõnas ta. «Eestis sain juba 20-aastaselt juhtivaid positsioone, aga praegu teenin lihtsamalt raha kui ei kunagi varem. Mul puudub igasugune vastutus peale selle, et lauad saaksid suurepärase teeninduse.»
Sotsiaalministeeriumi poolt eile avaldatud uuring seda näitabki – raha on esimene põhjus lahkumiseks. Palgaootused on meeste seas kolme aastaga kasvanud koguni 700 euro võrra.
«Mehed tahaksid välismaal töötamise eest saada kätte keskmiselt 2300 eurot kuus. Samal ajal kui naistel oli see summa 1400,» ütles uuringu eestvedaja, sotsiaalministeeriumi analüütik Häli Tarum. Kas palgaootuste pärast või mitte, inimeste arv, kes soovivad välismaal töötada, on uuringu järgi kolmandiku võrra vähenenud.
Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES teenusejuhi Marta Traksi sõnul on piiri taha minejate palgaootused liialt suured.
«Enamik eestlasi töötab välismaal projekti- või objektipõhisel tööl, mille puhul tehakse sageli palju ületunde ning seetõttu saadakse ka rohkem palka. Siit tulebki ettekujutus, et põhikohaga töötades alalise lepinguga on palgatase samasugune,» rääkis ta.
EURESi ja Soome Ehitusliidu koostöös korraldatud infopäevadel tulevad Traksi sõnul tihti kõrgete ametite kohta uurima just need, kel endal kogemused puuduvad. «Praeguses tööturuolukorras on kogemusteta Soome tööle saada üsna keeruline.»
EURESi enda tunamullu tehtud uuringu järgi soovivad eestlased kätte saada vähemalt 2000 eurot ja enamik soovib töövahendusvõrgustiku kaudu leida oskustööd välismaal.
Soome Ehitusliidu esindaja Eestis Kalev Liibert ütles, et täistööajaga peaks ehitusel põhjanaabrite juures saama ametlikult 1600-eurose brutopalga. Uuringu järgi on aga eestlaste keskmine palgaootus kõikidel ametitel 1900 eurot neto.
«See on vaid siis reaalne, kui sa oled spetsialist,» sõnas Liibert. Ehkki piiri taha tahab minna järjest vähem inimesi, soovivad need, kes on selle plaani võtnud, välismaale elama jäädagi. Minnakse aga raha pärast, mitte seetõttu, et Eestis oleks halb elu.
«Sellist kibestumist tuuakse lahkumise põhjuseks vähem,» ütles sotsiaalministeeriumi analüütik Tarum.
Paralleelselt väljarändega on viimastel aastatel sagenenud ka tagasiränne. Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel pöördunud Eestisse tagasi 30–40 protsenti väljarännanud Eesti kodanikest.