/nginx/o/2011/04/07/553591t1hedaf.jpg)
Palgaootuste kiire kasv viimasel aastal peegeldab olukorda majanduses – sissetulekuga seotud ootused on mõjutatud majanduskeskkonnas toimuvast.
Swedbank: palgaootuste kiire kasv peegeldab olukorda majanduses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriisiaastatel olid palgaootused üldiselt madalamad, fookuses oli pigem töökoha säilitamine või töö leidmine, majanduse elavnemine on kaasa toonud nii keskmise palga kui ka palgaootuse kasvu,» selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
Ta tõi välja, et meeste ja naiste erinevad sissetulekuootused ei ole iseloomulikud mitte ainult Eestile, vaid sarnane tendents valitseb ka mujal Euroopas ja USA-s. «Ühest vastust selle tagamaadele ei ole suudetud leida, üldiste põhjustena on välja toodud näiteks erinevaid ootusi karjääriteele – paljud tüüpilised «naiste» tööd on madalamalt tasustatud, samuti on leitud, et naistel on vähem ambitsioone pürgida kõrgematele kohtadele,» lisas Siilivask.
Viimane tuleneb tema sõnul muuhulgas perekondlikest kohustustest, etteplaneeritud karjääripausist seoses laste saamisega jne. «Samale ametikohale kandideerivate meeste ja naiste palgaootuste erinevust on sageli põhjendatud naiste tagasihoidlikkuse ja ratsionaalsusega – väidetavalt võtavad naised juba oma palgaootust kujundades arvesse, et tõenäoliselt on tööandjad valmis neile maksma madalamat tasu,» arvas Siilivask.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et Eestis on naiste osakaal suurem nendes tegevusalades, kus on madalamad palgad. «Eriti tooksin siin välja hulgi- ja jaekaubanduse, hotellid ja toitlustusasutused ning haridussektori, kuid neid tegevusalasid on veelgi,» kinnitas ta.
Seevastu on vaid kaks suuremat tegevusala, kus meeste osakaal on küll suurem, kuid palk Eesti keskmisest väiksem. Need on põllu- ja metsamajandus ning töötlev tööstus, kusjuures töötlevas tööstuses on keskmine palk üsna lähedal Eesti keskmisele, tõi Mertsina välja-
«Kui siis kõrvale panna tootlikkuse näitajad, siis on kahjuks naiste osakaal üsna suur tegevusalades, mille tootlikkus on Eesti keskmisest madalam. Madalama tootlikkusega ettevõtted saavad aga oma töötajatele üldjuhul maksta ka madalamaid palku,» nentis ta.