/nginx/o/2011/05/28/600188t1hd256.jpg)
Täna avalikustatud uuringu «Eesti tööealise elanikkonna väljarändepotentsiaal aastal 2013» tulemused näitavad, et eestlane soovib ennekõike olla pere ja sõprade lähedal ning elatist teenida kodumaal.
Eestlaste kihk võõrsile tööle minna vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolme aastaga on kolmandiku võrra langenud inimeste arv, kes näevad ennast töötamas väljaspool Eestit. Sellest tulenevalt on viimase aastaga tuntavalt vähenenud reaalselt välismaal töötavate eestlaste arv - 1900 inimese võrra,» tõi sotsiaalminister Taavi Rõivas esile olulisima uuringust.
Uuringust tuleb välja, et välismaal töötamine on aastaga vähenenud. Kui 2012. aastal töötas ühes kvartalis keskmiselt 24 800 Eesti elanikku välismaal, siis 2013. aastal 22 900 inimest. 2010. aastal omasid kindlat soovi 76 400 inimest välismaale tööle minna, siis mullu oli see langenud 51 600-ni.
Peamiseks väljarände ja välismaal töötamise sihtriigiks on alates 2000. aastatest olnud Soome - iga teine väljarändaja sel kümnendil on lahkunud Soome. Nii moodustasid Soome elama asunud inimesed 2012. aastal kõigist väljarännanutest 59% (6400 inimest 10 900-st) ning Soomes töötavad inimesed 2012. aastal 65% (16 200 inimest 24 800-st) kõigist välismaal töötavatest, kuid Eestis resideeruvatest inimestest. Soomest on lühikese ajaga saanud suurima Eesti kogukonnaga riik maailmas.
Soomele järgnevad teised Skandinaavia riigid: Norrasse soovib minna 11% (2010. a samuti 11%) välismaale tööle minna soovijatest ning Rootsi 8% (2010. a 7%). Võrreldes 2010. aastaga on kõige enam vähenenud Suurbritannia ja Iirimaa kui potentsiaalse sihtriigi populaarsus.
Kui 2010. aastal arvas 12% välismaale tööle minna soovijatest, et nende eelistatud sihtriigiks oleks Suurbritannia ja Iirimaa, siis 2013. aastal oli selliseid inimesi 7%.
Kuigi tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal 2013. aastal langes, ei muutunud Eesti elanikud võrreldes varasemaga välismaal töötamise osas valivamaks. Nii on endiselt ligikaudu üks kolmandik (2013. aastal 30% ja 2010. aasta 29%) välismaale tööle minna soovijatest nõus välismaal tegema madalama kvalifikatsiooniga tööd kui praegusel või viimasel töökohal. Samuti on endiselt iga viies välismaale tööle minna soovija nõus tegema ükskõik mis tööd samal ajal, kui taolisi inimesi oli 2006. aastal välismaale tööle minna soovijate seas vähem (16%). Ootuspäraselt on madalama haridustasemega välismaale tööle minna soovijate seas rohkem neid, kes oleksid seal nõus tegema ükskõik mis tööd.