Turundusekspert: liiga palju toodetakse ja müüakse maineparendusega rämpsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia marketingieetika ekspert ja reklaamiagentuuri Creative Orchestra asutaja Chris Arnold rääkis Turundusraadios, et kuigi maailm liigub üha kindlamalt eetilise turunduse suunas, on siiski hämmastav, kui palju kulutavad ettevõtted endiselt raha prügi tootmisele ja müümisele, kui võiks samal ajal müüa palju kergemini eetilisi ja häid kaupu.
Arnoldi sõnul näitavad Suurbritannias tehtud uuringud, et sama hinnataseme juures eelistavad tarbijad alati ökoloogiliselt puhtaid ja eetilisi tooteid.
Chris Arnold, kes on Suurbritannias üks eetilise turunduse eeskõnelejatest, selgitas, et eetiline turundus on tema kodumaal üha populaarsem ning see tähendab nii silmakirjalike firmade kui siiralt eetiliste firmade kaldumist heategevuse ja enda keskkonnasõbralikuna näitamise poole. Kõik hakkab Arnoldi sõnul juba pihta tele- ja tänavareklaamidest, mille sisule on väga karmid reeglid. Ühiskondlike ootuste muutumine sunnib paljusid firmasid, kes on olemuselt planeedi suurimad saastajaid, roheliste ja loodussõbraliku maine teadlikule kujundamisele.
Arnoldi sõnul näevad aga inimesed tihti silmakirjalikud kampaaniad läbi. Näitena tõi ta Proctor & Gamble poolt kümne aasta eest miljardi dollari tooteks kujundatud Sunny Delight mahlasid, mis pidid firma sõnul olema täiesti naturaalsed ja mida lapsevanemad muretult oma järeltulijaile ostid. Kuni ühtäkki selgus, et seal mahlas on suhkrut rohkem kui Coca-Colas ja selle hävitav toime laste hammastele on erakordselt suur. Lapsevanemate pahameele eest polnud pääsu ja firma kaotas üleöö 50% oma müügist. «Minu juurde tuli paar aastat hiljem Saachi ja Saachi ja küsis, kas ma ei tahaks taas ette võtta Sunny Delight brändi ümberkujundamist. Ma ütlesin neile otse: parem tapke see toode, sinna pole mõtet raha kulutada,» ütles ta. «Ma ei saa aru, miks kulutatakse nii palju raha halbade asjade müümiseks selle asemel, et müüa kohe häid asju.»
Näitena tõi ta Biritsh Petroleumi, mis sarnaselt paljudele teistele on tegemas aktiivset «rohepesu», näidates end heategijatena, olles ise samal ajal üks suurimad planeedi saastajaid.
Arnoldi sõnul on eetiline ja ökoloogiline tarbimine Suurbritannias üha kasvav trend, enim populaarsust on see kogunud kuni 25-aastaste ja siis juba üle 50-aastaste seas. Kui nooremad tahavad olla demonstratiivsed protestijad, siis vanem põlvkond seevastu mäletab oma vanemate käest veel sõjajärgset aega, mil puhas toit oli ainus, mis saadaval.
Tema sõnul on inimesed läänes aru saamas, et meie ümber on palju nii ebavajalikke kui ka keskkonda ja meid endid mürgitavaid tooteid. Ebavajaliku tootena nimetas ta plastpudelis vett, mis on mitmete uuringutega tõestatud tervisele kahjulikuna ning mida ei tohiks kindlasti anda beebidele. Ta tõi välja, et Suurbritannias on paljud koolid keelanud oma territooriumil pudelivee, Coca-Coca, Nestle jt analoogsete suure suhkrusisaldusega toodete müümise, mis juba mõjutab ka tootjate käibeid.
Arnoldi sõnul on aga nn «rohepesu» ajastul ka palju väärarusaamu rohelisest mõtlemisest ning kuna suure hulga inimeste jaoks on see trendiküsimus, riietatakse eetilise ja ökoloogilise mainega ka palju neid tooteid-teenuseid, mis on oma olemuselt rohelusest kaugel. Samal ajal aga peetakse kergekäeliselt ebaeetilisteks valdkondi, mis seda tegelikult pole. Chris Arnoldi ütlusel ei reklaaminud Toyota oma hübriidautot Prius alguses mitte ise rohelisena, kuid selle teema võttis üles näitleja Julia Roberts, kelle seisukoht muutis Priuse üleöö maailma rohelisima auto sümboliks. Tegelikkuses on Arnoldi arvates selge, et kui kõik inimesed hakkaks sõitma elektriautodega, suureneks ka keskkonna saastamine läbi elektrijaamade. Arnold märkis ka, et samal ajal peavad paljud ebaeetiliseks ja taunitavaks kolmandates riikides lapstööjõu kasutamist tootmises, mis oma olemuselt seda siiski pole, kuna neis riikides on kombeks, et lapsed käivad koolis 12. eluaastani, pärast mida peavad hakkama pere eest hoolitsema. Kui me püüame neid oma normidest lähtuvalt tööle mitte lubada, kasvatab see vaid kuritegevust ja prostitutsiooni, mis ilmselgelt ei anna alust arenenud riikide tegevust eetilisena käsitleda, leidis Turundusraadio külaline.
Inglise keelset Turundusraadio saadet Chris Arnoldsiga eetilisest turundusest saab järelkuulata siit.