/nginx/o/2014/03/06/2876788t1h4556.jpg)
Tehnilise järelevalve amet (TJA) viis läbi 1960-1990 ehitatud suurpaneel-korterelamute rõdude esipiirdepaneelide uuringu, millest selgus, et raudbetoonist piirded on väga sageli halvas seisukorras.
Sajad kortermajad on varisemisohtlike rõdudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu ajendiks oli 2012. aastal aset leidnud juhtum, kus Lasnamäel kukkus alla neljanda korruse lodža piirdepaneel. Samuti viis Tallinna Tehnikaülikool 2009. aastal läbi uuringu, mille käigus jõuti järeldusele, et suurpaneelelamute hooldus on olnud kohati ebapiisav.
TJA uuring keskendus rõdude raudbetoonist esipiirdepaneelidele. Sooviti välja selgitada, kui palju selliste rõdudega kortermaju võiks Eestis olla ning milline on piirete seisukord. Uuring viidi läbi kahes etapis ajavahemikul 2012 kuni 2013.
Üle Eesti kaardistati ligikaudu 840 elamut, mille rõdudel on eenduvad raudbetoonist piirded.
Uuringu teises etapis valiti välja 26 hoonet, mille rõdusid asuti lähemalt uurima. Uuring näitas, et raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. See on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka kehvast ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest järelevalvest.
Vaid 16 protsenti rõdupiirete konstruktsioonidest olid väga hästi teostatud ja säilinud. Samas 61 protsendil juhtudest ilmnes rõdude esipaneelide kinnitustes selliseid puudusi, mis võivad kaasa tuua varingu. Seetõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda koheselt.
Tüüpilised puudused olid näiteks ebapiisav korrosioonikaitse, kinnituste mittevastavus ehitusprojektile ning sobimatute materjalide kasutamine kinnitustes. Paneelide kinnitamisel võib olla jäetud mõned keevised tegemata või on paneeli hoidev metall läbi roostetanud. Lahendusena võib rõdupiirde uute kruvidega seina külge kinnitada või vanad rõdupaneelid kergemate ja kindlamate vastu vahetada.
Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, soovitab TJA omanikel ja korteriühistutel jälgida maja seisukorda. Vajalik on rõdude korraline hooldus. Samuti tuleks olukorrast täpse ülevaate saamiseks korteriomanikel või ühistutel konsulteerida ekspertidega või projekteerijatega. Sageli ei ole rõdupiirete kinnituste tugevdamine ja täiendav korrosioonkaitse eriti kulukas ja suuremahuline töö.
Ehitise ohutuse ja korrashoiu eest vastutab aga ehitise omanik.