Soome pidurdab vedelgaasiterminali rajamist

Erinevalt venitamistaktikat kasutavast Soome Gasumist soovib Alexela Energia juht Marti Hääl LNG terminali ehitamisega Paldiskis alustada juba tänavu sügisel. Foto: Liis Treimann

Majandusminister Juhan Partsi survel sõlmitud kokkulepe, et Eesti ja Soome ehitavad Euroopa raha toel lahe mõlemale kaldale ühise LNG-terminali, võib osutuda pettekujutelmaks.

«Balti riikide meedias levinud arusaam, et rajatakse kaks terminali, on ekslik,» teatas Gasumi turundusjuht Olga Väisänen eile. «Kokkulepe, et üks terminal tuleb Soome ja teine Eestisse, on üks võimalus. Otsust pole ja kõik võimalused on avatud.»

Soomlaste tõlgenduses ei alga pärast reedel Tallinnas sõlmitud kokkulepet läbirääkimised ühisfirma asutamiseks, vaid uuringud LNG-terminalide rajamiseks Alexelaga ja Baltic Connectori gaasitrassi rajamiseks EG Võrguteenustega.

Samal ajal, kui Alexelal valmis juba veebruaris 160 000 m3 gaasi mahutava Paldiski terminali projekt, kõik uuringud on tehtud ja sügisel võiks hakata ehitama, kostab lahe põhjakaldalt üpris ebamäärast juttu. «Pole kokkulepet, mitu terminali või kuhu need rajatakse,» ütles Väisänen tõrjuvalt.

Viimasel minutil

Gasumi avaldused on seda üllatavamad, et nad ärkasid eelmisel aastal vaid hetk enne seda, kui Alexela terminaliprojekt näis juba võidumehena heitluses Euroopa Liidu sadade miljonite eurode suuruse toetuse pärast. Ühtäkki tuli Gasum ja kuulutas, et tema Inkoosse rajatav terminal olevat palju parem.

Nüüd aga selgitab ettevõte oma ingliskeelsel kodulehel ilusa värvilise pildi juures, et ei suuda otsustada, kas ehitada terminal Inkoosse või hoopis teisel pool Helsingit asuvasse Porvoosse.

Gasumi tütarfirma Fingulf LNG korraldas keskkonnauuringud 160 000 m3  gaasi mahutava terminali rajamiseks Porvoo lähedale Tolkkineni või Inkoo lähedale Joddbölesse. Tehniline ja maakasutuse planeerimine võiks alata alles aasta lõpus, kui peaks langetatama rahastamisotsus. Ehitus omakorda võtaks aega kolm-neli aastat, kuid kõikvõimalikud uued asjaolud võivad mõjutada sedagi ajagraafikut.

Gazprom välja

Samal ajal, kui Alexela loodab alustada läbirääkimisi just Fingulfiga, täpsustab Gasum, et see ettevõte ei hakkagi asjaga tegelema. «Fingulf LNG on vaid nende terminalide projekti nimi,» täpsustas Väisänen.

Üks Gasumi pidurdustaktika põhjuseid võib olla asjaolu, et Tallinnas sõlmitud gaasitoru kokkulepe sunnib Gazpromi ettevõtte aktsionäride seast välja astuma, sest Euroopa reeglid ei luba gaasimüüjal võrku omada. Gasumi juhid ja isegi aktsionärid lihtsalt ei tea praegu, milliseks kujuneb ettevõtte struktuur ja kes on tulevikus selle ettevõtte omanikud.

«Eesti ja Soome kokkulepe LNG-terminalide rajamiseks mõlemale poole lahte tähendab tõenäoliselt ühisettevõtte loomist Alexela tütarettevõtte Balti Gaas ja Gasumi tütarettevõtte Finngulf LNG vahel,» avaldas oma nägemuse Alexela Energia juht Marti Hääl. «Alexela on juba praegu valmis esitama taotlust Euroopa toetuse saamiseks ka juhul, kui Gasumiga mingil põhjusel õigel ajal kokkuleppele ei jõuta.»

Võimalik, et soomlased pakkusid Inkoo terminali asukohana välja vaid oma positsiooni tugevdamiseks Euroopa Komisjoniga peetavatel läbirääkimistel.

Ligi kuu aega tagasi otsustas Gasum Hääle sõnul vahetada Inkoo terminalile esialgu kavandatud asukohta.

Uues asukohas pole alustatud isegi keskkonnamõju hindamisega. Samuti pole selge, kuidas suudavad suured, kuni 170 000 m3  gaasi mahutavad LNG-laevad Inkoo kitsastes väinades navigeerida. Kuid üksnes nii suurte laevadega on veeldatud gaasi vedamine regionaalsesse terminali majanduslikult mõttekas.

Reedel sõlmitud kokkulepe vähendas Alexela jaoks siiski märkimisväärselt riski, et konkurent kasutab investeeringuteks Euroopast pärit lisaraha või muud riigiabi, kuid eestlaste firma peab samal turul konkureerides üksnes oma rahaga hakkama saama.


Kommentaar

Ando Leppiman

majandusministeeriumi energeetika asekantsler

Reedel saavutatud kokkulepe seisnes selles, et LNG-terminalid rajatakse mõlemale poole lahte. Energiajulgeoleku mõttes peaks riigile jääma LNG-terminalis optsioonivõimalus. Riik ei peaks omanikuks saama, kuid talle peab jääma võimalus asjade käiku tagant torkida. Praegu pole teada, millised saavad olema ärilised lahendused.

Sergei Jefimov

EG Võrguteenuste juhatuse esimees

Peame kolme kuuga jõudma Gasumiga kokkuleppele Baltic Connectori rajamise ärimudelis. Toru hakkab kulgema Inkoo ja Pakri poolsaarel asuva Kersalu küla vahel. LNG-gaasi torusse laskmine on võimalik, kuid vähetõenäoline, sest LNG-gaas on maagaasist 30 protsenti kallim. Me ei tea, milliseks kujuneb hinna suhe kolme-nelja aasta pärast, kui valmivad LNG-terminalid. Baltic Connector suurendab ennekõike Soome varustuskindlust, sest neil ei ole seni ligipääsu Läti maa-alustele gaasihoidlatele. Soomes on gaasi hind odavam ja Eesti saab ligipääsu odavamale gaasile.