/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
/nginx/o/2014/03/05/2874336t1hda42.jpg)
ELEKTRIFIRMAD RIIUS. Eesti Energia hulljulge tegutsemine Läti ja Leedu elektriturul lõppes 13 miljoni eurose kahjumiga.
Eesti Energia nõuab Eleringilt üheksat miljonit eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti ühise elektrituru avamine eelmise aasta 3. juunil päädis Eesti Energiale 13 miljoni euro suuruse kahjumiga, sest energiafirma ei suutnud uut turukorraldust oma varasemas tegevuses ette näha. Kahjumi tekkimises süüdistab ettevõte teist riigile kuuluvat elektrifirmat Eleringi, nõudes neilt üheksat miljonit eurot – väidetavalt põhjustasid Eleringi tegematajätmised just nii suure kahju.
Eesti Energia hiigelkahjum tuli avalikuks ettevõtte aastaaruandest, kus energiafirma probleemi põgusalt kirjeldas. Samal ajal levitas Eesti Energia kuluaarides 15 punktist koosnevat analüüsi «Balti ühise elektrituru loomisest ehk ühe kriisi anatoomiast», kus on esitatud ka süüdistused Eleringi aadressil.
Eesti Energia nägemuse kohaselt andis Elering konkurentsiametile valeandmed Eesti ja Läti vaheliste elektri ülekandevõimsuste koormatuse kohta, mistõttu andis amet valedel eeldustel loa avada Balti ühisturg ilma riski maandavate finantsinstrumentideta.
«Elering teatas konkurentsiametile, et Eesti ja Läti vahel ülekoormust peaaegu ei esine ning selle ilmnemist pole võimalik ette ennustada. Lisaks teatas Elering ametile, et pärast turgude ühendamist hinnaerinevused Eesti ja Läti vahel vähenevad,» seisab Eesti Energia koostatud analüüsis.
Hinnaerinevus suurenes
Eleringil on kõnealusest probleemist teine arusaam. «Elering pole esitanud konkurentsiametile valeandmeid,» on Eleringi juht Taavi Veskimägi süüdistuste peale pahane. «Me ei ole hindade prognoosijad. Meie vastutusel on ülekandevõimsused ja nende arvutamine-jaotamine.»
Veskimäe sõnul andis Elering vahetult enne turu avanemist konkurentsiametile 2011. ja 2012. aasta Eesti-Läti elektrikaubanduse andmed ning suurendas omalt poolt ka ülekandevõimsusi 600 megavatilt 900 megavatile. Selle alusel lubaski konkurentsiamet turud ühendada ilma Euroopa Liidu määruses ettenähtud tõhusaid finantsturgusid juurutamata. Suuremaid koormusi Eesti-Läti suunal prognoositi alles Eesti ja Soome vahelise teise merekaabli valmimise järel.
Üllatuslikult suurenes hinnaerinevus Eesti ja Läti elektriturul pärast turu avanemist hoopis 2,5 korda, mis andiski majandusliku tagasilöögi Eesti Energiale.
Nimelt oli Eesti Energia müünud Lätis ja Leedus agressiivselt pikaajalisi elektrilepinguid, arvestamata juunist muutuva turuolukorraga. Asjatundjate hinnangul püüdis energiafirma nii korvata seisva õlitehase tõttu saamata jäänud, kuid eelarvetes planeeritud tulusid. Paraku Eesti Energia äriidee ei realiseerunud ning loodetud kasumid pöördusid hiigelsuurteks kahjumiteks.
Kuna elektrikaubanduse reeglite kohaselt teenivad Eesti ja Läti elektrihinna erinevuste pealt tulu Eesti ja Läti süsteemihaldurid, tõi ootamatult suur ülekoormus Läti ja Leedu halduritele seitsme kuuga erakorralisi tulusid kokku 25 miljonit eurot. Sellest pool kuulub Eleringile, keda Eesti Energia nüüd raha omastamises süüdistabki. Eleringi vale nägemus tõi neile pea sama suure kasumi, kui Eesti Energia kahjumit teenis.
«See oli ikka väga oluline möödalaskmine Eleringi poolt,» leiab Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp. «Meie hinnangul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga.»
Eleringi juht Taavi Veskimägi ei mõista, miks Eesti Energia oma hulljulgusega saadud kahjumis neid süüdistab. «Eesti Energia riskid olid maandamata,» rõhutab Veskimägi. «Müüjad, kes riskid lepingute sõlmimisel korrektselt arvesse võtsid ja oma lepingud õigesti hinnastasid, kauplevad endiselt kasumlikult.»
Tulu alandab võrgutasu
Väite, nagu oleks Elering soovinud teenida ebaausat tulu halvasti korraldatud turu avanemise pealt, lükkab Veskimägi samuti ümber. Kogu hinnaerinevuste pealt teenitud 15,3 miljoni eurose tulu annab Elering täielikult tagasi Eesti elektritarbijatele, kelle võrgutasu alaneb 1. aprillist 7,8 protsenti. «Antud asjaolu oli ka varem teada ning meil omakasu selles olukorras pole,» kinnitab Veskimägi.
Samas näeb Eesti Energia peakontor sellises käigus Eleringi aktsionäride esindaja Juhan Partsi «Kodukulud alla» loosungi täitmist Eesti Energia kui äriühingu arvelt.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots on kahe energiafirma tüli kommenteerides mõlema suhtes kriitiline. «Elering oleks pidanud hinnaerinevuste maandamist võimaldavad finantsinstrumendid rakendama varem, kuid Eesti Energia võttis ka liiga suuri riske,» räägib Ots. «Oli pikalt ette teada, et minnakse börsisüsteemile üle, ja ettevõtte ärimudel oleks tulnud teha vastavalt turu olukorrale.»
Otsa sõnul oli teada, et Lätis ja Leedus on suur elektrienergia defitsiit ning avatud turu tingimustes hakkab elekter liikuma põhjast lõunasse.
Pärast suurte kahjumite ilmnemist peatas Eesti Energia mullu sügisel uute fikseeritud lepingute müümise Lätis ja Leedus. «Ühine elektriturg pidi Balti elektriturge lähendama, kuid tegelikult nad liiguvad hoopis kaugemale,» märgib Tropp pettunult.