/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2010/06/03/379719t1h2957.jpg)
Toiduliit alustas tänasest sealiha teavituskampaaniaga, mille eesmärk on murda müüti sellest, justkui sealiha oleks väga rasvane, ebatervislik ja paksuks tegev.
Sealihakampaania murrab rasvasuse müüti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult saab toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul seast väga palju erinevaid tükke, mille rasvasisaldus varieerub 5st ja 35 protsendini. Nii sise- kui välisfilees on vaid 5 protsenti rasva, kaelakarbonadis 10 protsenti, ribis 15 protsenti.
Kõige rammusam osa on peekon - mahlane pekist ja taist läbikasvanud kondita küljeliha, mis sisaldab 35 protsenti rasva.
Samuti sisaldab sealha rohkelt valku, tsinki ja magneesiumi.
TTÜ toiduainete instituudi toiduteaduse õppetooli juhataja professor Raivo Voki sõnul ei ole olemas halba toitu, küll aga võib olla halb toitumine. Vokk märkis, et sellises koguses, nagu me tavaliselt liha sööme - keskmiselt paarsada grammi päevas - ei tee meid ka sealiha paksuks.
Ka rasva ennast ei tasu tema sõnul karta. «Rasv annab maitset, lõhna ja värvi,» tõdes Vokk. «Ja kui te toidus tahate sellele tähelepanu pöörata, mis tegelikult teil aitab söögiisu tõsta ja samas täiskõhutunnet kiiresti esile kutsuda, et ei tekiks ülekaalu, ülesöömist, siis selleks on ka rasva vaja,» lisas ta.
Professori sõnul halvustatakse siga sageli ka seetõttu, et ta on paljudele räpane, must loom, mis ei vasta aga tegelikkusele. «Seal ei ole higinäärmeid ja selleks, et oma kehatemperatuuri kuigivõrd alandada, ta püherdab poris, et saada vesijahutust. See on eluliselt vajalik,» selgitas Vokk. Samas ei käi siga tema sõnul kunagi asjal seal, kus on tema jalutuspiirkond.
Sealiha tarbimine veidi tõusnud
Potisepp rääkis, et 2007. aastal tarbis Eesti elanik keskmiselt 70,8 kilogrammi liha aastas, samas kui Euroopa keskmine oli 94,5 kilogrammi. Seega jäi eestimaalaste lihatarbimine Euroopa keskmisele neljandiku võrra alla.
Sealiha moodustas tarbitavast lihakogusest 35 kilogrammi, linnuliha 18,9 kilogrammi ja veiseliha 12 kilogrammi. Euroopa keskmine sealihatarbimine oli aga samal ajal 42,5 kilogrammi inimese kohta.
Värskemad andmed Eesti kohta pärinevad eelmisest aastast, kuid Potisepa sõnul pole kahjuks võrreldavaid andmeid Euroopast. Mullu tarbisid eestimaalased 72 kilogrammi liha inimese kohta, sealiha osakaal oli seejuures veidi tõusnud 46 kilogrammini. Linnuliha söödi 15 ja veiseliha 12,5 kilogrammi.