Majandusministeeriumi hinnangul on kinni pandavate bussiliinide reisijate probleemi lahendamine kohaliku võimu kätes.
Ministeerium: kaduvad bussiliinid on omavalitsuste probleem
«Kui tulevikus tekibki rongiliiklusest negatiivne mõju bussiliiklusele, siis reisijate pärast ei pea olema mures mitte niivõrd vedajad (nemad ei osuta sotsiaalteenust, vaid äriõigusest lähtuvalt peavad omanikule tulu teenima), vaid mures peavad olema bussiühistranspordi korraldamise eest vastutavad asutused ehk eelkõige maavalitsused,» rääkis majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.
Ta selgitas, et kui suletakse kommertsalusel töötanud bussiliin, siis maavalitsus peab hindama, kas suletud kommertsliini tõttu on inimestel piisavalt mõistlikke alternatiivseid liikumisvõimalusi näiteks rongid või muu bussiliiklus. «Kui neid ei ole, siis on nende ülesanne sõlmida vajalikele väljumistele avaliku teenindamise lepingud parima pakkumise teinud vedajaga ning vajadusel liini doteerida vastavalt konkursil võitjaks tulnud vedaja hinnapakkumisele,» kinnitas Ruuda.
Ministeeriumiesindaja lisas, et rongi- ja bussiliiklust ei tasuks omavahel vastustada, need peaks üksteist täiendama. Riigi eesmärk on Ruuda sõnul ühistranspordi kui säästliku transpordiliigi osakaalu inimeste kogu liikumises suurendada ja loodetavasti jätkub tulevikus sõitjaid mõlemale.
Pressiesindaja sõnul on rongitransport teistest transpordiliikidest keskkonnasäästlikum ja reisijale ohutum. Ka Euroopa Liidu üldisem transpordipoliitika näeb seda ette, et tuua inimesed rongidesse. «Sealjuures pole mitte eesmärk võtta ära reisijaid bussidest, vaid autodest,» lisas ta.
Mitmed bussifirmad kaaluvad kaugliinide sulgemist, sest alates uute rongide liinile tulekust on jäänud sõitjaid vähemaks. Kuna põhiliinidel jääb piletitulu väiksemaks, mille arvelt teenindada pikemaid liine, siis jäävad lähiajal bussiühenduseta ka need piirkonnad, kus raudteed pole olemaski.