Slovakkia pangatöötaja pole mõtteis veel eurole üle läinud

Michal Mušáki sõnul avaldas Eesti tegutsemine eurole üleminekul talle muljet. Foto: Argo Ideon

Slovakkia suurima panga vanemanalüütik Michal Mušák teeb kohtumisel Postimehega veidi ootamatu avalduse: ehkki euro on sealmail käibel juba peaaegu poolteist aastat, arvutab mees hindu ikka veel Slovakkia kroonides, kirjutab Argo Ideon Bratislavast.

Slovenská sporiteľňa ehk Slovakkia Hoiupank on kohalikus mõistes muljetavaldav kommertspank. Oma riigi suurim: varade maht tänavu märtsi lõpus 11,1 miljardit eurot (üle 170 miljardi Eesti krooni), kontoreid üle riigi 281, viimase aastaga lisandunud kümme uut. Töötajaskonda on viimase aasta jooksul kõvasti kärbitud – 4800 pealt veidi alla 4000-le.

Ikkagi on veidi ootamatu kuulda, kuidas panga uue, paari aasta eest valminud tüüpilise klaasseintega kontori laadis büroomaja ühes steriilselt valgete seintega nõupidamisruumis elavneb üks suurpanga juhtivaid analüütikuid küsimuse peale, miks suur osa Slovakkia kaupmehi ikka veel hindu ka olematus Slovakkia kroonis näitab, ning leiab selle kohta parimaks näiteks olevat iseennast.

«Enamasti löön siiani hindu kokku korunades,» räägib Michal Mušák (29) ja naerab seepeale. «Arvasin, et noore mehena suudan ruttu ümber harjuda – kuid ei!»

Kroon kaob meelest visalt

Slovakkia on enne Eestit seni viimane riik, kes Euroopa ühisraha kasutusele on võtnud, tehes seda 1. jaanuaril 2009. Märgid eurorahast on tänavapildis täiesti olemas – alates McDo-nald’si vaateaknast vanalinnas, mis lubab ühe euro eest osta suures valikus kiirkotletisaiu, kuni hinnakirjani ööklubi ukse juures: meestele sissepääs seitse eurot, naistele neli.

Lähemalt uurides leiab pea igal sammul ka vana hea Slovakkia krooni, mis eksisteerib edasi menüüdes ja tšekkidel, kuigi seaduslikku kohustust enam pole. Samuti on paljudel puhkudel üles märgitud kurss: 1 EUR = 30,1260 SKK.

Hoiupanga analüütik Mušák ei häbene oma krooni-nostalgiat tunnistada, sest nagu ta loetleb, on samalaadi veidrus küljes ka paljudel inimestel peale tema.

«Näiteks tean oma kolleegi Austriast, kes arvestab hindu ikka veel šillingites,» räägib ta. «Prahas on mul kolleegist ameeriklane, kes teenib palka eurodes, maksab poes Tšehhi kroonides, aga hindu oma peas lööb kokku USA dollarites, kuigi ta on kümme aastat Prahas elanud.»

Seda kõike on veidi mõtlemapanev kuulda, sest nagu ma valjusti mõtlen: «Eestis olid kunagi Nõukogude rublad – ma tõesti ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes veel arvutaks oma peas rublades.»

«Tõepoolest,» nõustub analüütik Mušák. «Ka mina ei tea siin mitte kedagi, kes arvutaks Tšehhoslovakkia kroonides.»

Viieeuroseid seinast ei saa

Üldiselt aga, ümberharjumine on võtnud oodatust pikema aja ja eurodes arvutamise on pooleteise aastaga omaks võtnud pigem kõige noorem seltskond, sh tudengid. «Ka mina olin sellest üllatunud,» poetab kõrvalt panga pressiesindaja Marta Cesnaková.

Arvestades Eestis väikese tormi tekitanud viieeuroste «seinast» jagamise küsimust, olen saabunud Slovakkia suurimasse panka, kellel on 660 ATMi – see teeb riigis peaaegu iga kolmanda pangaautomaadi –, täis entusiasmi saada teada kogu tõde sellest, mis poliitika valitseb siin viieeuroste küsimuses.

Võimalik, et tegu on ka Slovakkias veidi tundliku teemaga, kuna selle kohta ulatatakse mulle eraldi paberil kirjalik seisukoht, mille on koostanud panga avalike suhete juht Štefan Frimmer.

Tema sõnul võeti viieeuroste rahatähtede automaatide kaudu väljastamise küsimust otsustades arvesse nii klientide potentsiaalseid vajadusi kui ka nende väikesemõõduliste pangatähtede paigutamist ATMidesse.

Enne eurole üleminekut oli keskmine rahasumma, mis ATMist korraga välja võeti, 3100 Slovakkia krooni (umbes 1500 Eesti krooni), ning väikseimad rahatähed masinates kohalikud 200-kroonised (Eesti mõistes siis umbes sajakroonised). Seetõttu otsustasid pangad viieeuroseid pangaautomaatidesse mitte panna.

Frimmer märgib, et pärast eurole üleminekut jäi keskmine väljavõetav summa ATMides varasemaga sarnaseks, st nüüd on selleks 100 eurot.

«Pangal ei ole andmeid selle kohta, et klientide seas valmistaks viieeuroste puudumine [automaatides] tõsist rahulolematust,» kinnitab Slovenská sporiteľňa kõneisik.

Raha kogunes pankadesse

Mis puudutab aga üldse rahavahetust seoses Slovakkia €-päevaga 1. jaanuaril 2009, siis kohaliku suurima pangana vahetas Slovenská sporiteľňa esimeste kuude jooksul suurima hulga vanasid kroone eurodeks. Seejärel vähenes huvi vahetuse vastu märgatavalt, ehkki kommertspankadel oli kohustus vahetada münte tasuta 2009. aasta juunini ning paberraha 2009. aasta lõpuni.

Praegu kommertspankades enam Slovakkia raha vahetada ei saa, selleks tuleb pöörduda keskpanka, kuhu münte võib viia 2013. aastani, paberraha aga teoreetiliselt lõpmatuseni.

Kõiki Slovakkia kroone ei vahetata nagunii iialgi, sest paljud inimesed hoiavad mõned rahatähed ja mündid alles kui erilise suveniiri, kinnitab Frimmer.

Slovenská sporiteľňa analüütik Mušák räägib, et rahavahetuse ootus kajastus Slovakkias 2008. aastal ringluses oleva sularahamassi märgatava vähenemisena. Ühisrahale eelnenud aasta algul oli riigis umbes viie miljardi euro eest kroone, aasta lõpuks poole vähem.

Vahe tekkiski sellest, et inimesed viisid sularaha enne €-päeva pankadesse, et see ootaks kontodel ja saaks automaatselt eurodeks ära vahetatud. Osalt võeti see raha hiljem kontodelt ka välja, st pärast aastavahetust oli märgata deposiitide vähenemist.

Kuidas mõjutas eurole üleminek riigi pangandust tervikuna? Sellest räägib Slovenská sporiteľňa tegevjuht Jan Rollo panga 2009. aasta aruandes. Tema sõnul tõi eurole üleminek kaasa kogu pangasektori tulude vähenemise, põhjuseks valuutavahetuse vähenenud tulud, Euroopa majanduspiirkonnas tehingute väiksemad tasud ja madalam intressitase.

Nõukogu liikmeil saksa nimed

Eelmine aasta oli Slovakkias tõsine majanduskriisi aasta, kuid nüüd on hoogsalt töötajaid koondanud suurpangal väike puhaskasum. Eriti peaks see rõõmu valmistama omanikele – sada protsenti Slovakkia Hoiupanga aktsiatest kuulub naabermaa Austria suuruselt teisele pangagrupile Erste Group Bank.

1825. aastal loodud Slovenská sporiteľňa nõukogust leiame paari kohaliku kõlaga nime kõrval Franzi, Wolfgangi ja Herberti – samamoodi nagu Eesti suurpankade nõukogudes annavad tooni rootsi nimed. Tervikuna ootab Slovakkia aga juba majanduskasvu – 2010. aasta esimene kvartal võrrelduna mulluse esimese kvartaliga näitab +3,8 protsenti SKTst.

Euro toetusel

Kuigi kolm viimase pooleteise aasta jooksul avalikustatud olulist välisinvesteeringut Slovakkia tööstusse tulnuks ilmselt kokkuvõttes nagunii, on Slovenská sporiteľňal mitteametlikest allikatest teada, et just euro kasutuselevõtt oli üks tegur, mis aitas neid investeerimisotsuseid teha.

•    Volkswageni uus tootmisliin Bratislava lähedal, kus hakatakse kokku panema väiksemaid pereautosid. 308 miljonit eurot maksev liin tuleb lisaks Slovakkias juba olevale Volkswageni tehasele.

•    Elektroonikafirma AU Optronics 191 miljonit eurot maksev uus tehas Trenčíni linna lähedal, firma valmistab LCD-paneele.

•    Sada miljonit eurot väärt Kia Motorsi uus tehas Slovakkias (esimene tehas avati seal 2006. aastal).

Allikas: Slovenská sporiteľňa