Peasekretär: OECD toob Eesti otsustajate sekka

OECD peasekretär Ángel Gurría Tallinnas. Foto: Peeter Langovits

Eesti kõige pakilisemad probleemid on suur tööpuudus ning sellest tulenev vaesusrisk. OECDga ühinemine toob meid aga soovituste kuulajate seast nende koostajate ringi, kinnitas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni peasekretär Ángel Gurría.

Mis kasu saab Eesti OECD-liikmesusest?

Eelkõige juurdepääsu informatsioonile, sidemetele, kontaktidele, spetsialistidele. Küsimus on selles, kas tahate olla nende riikide seas, kellele OECD ütleb, mida peaks tegema, või nende seas, kes neid näpunäiteid välja töötavad.

Sugugi kõik riigid ei ole OECD liikmed.

Kõik riigid ei ole OECD liikmeks olemiseks valmis. Oleme globaalne organisatsioon, kuid ei unista 2000 liikmest. Esindame praegu 60 protsenti maailma SKTst. Kui viimased läbirääkimised lõpule jõuavad, tõuseb see 70 või 80ni. Seda on piisavalt. Küsimus on selles, et ühtki globaalset küsimust ei saa lahendada ilma Hiinata, Indiata, Brasiiliata, Lõuna-Aafrikata.

Kas Eesti paistab eduka riigina?

Mullu langes majandus 14 protsenti, tänavu on tagasihoidlik kasv ehk vahe on ligi 15 protsendipunkti. See on hiiglasuur. Saame aru, et kasvuni jõudmine on olnud tõsine pingutus. Aga languseelsele tasemele jõudmine võtab kaks-kolm-neli aastat.  Samas, Eesti majandus kasvab ja see on hea märk.

On see jätkusuutlik?

Usume, et on ja et järgnevad aastad on paremad. Kui kannatasite sellepärast, et kaubanduspartnerite majandus tegi suure languse, siis nüüd lõikate kasu nende kasvust. Küsimus selles, kuidas kasu lõikamiseks võimlikult hästi valmis olla.

Kas usute, et oleme selleks valmis?

Keegi ei saa ideaalselt valmis olla, aga teil on kodutöö tehtud. Kuigi, olukord on raske, sest konkurents kasvab. Kriisijärgses maailmas püüab igaüks kaotatu tasa teha ja rohkem eksportida, taastada kaotatud töökohti.

Rõhutate oma raportis vaesuse ja tööpuuduse probleemi.

Vaesemate kaitsmine on prioriteet. Kui te ei näe oma eelarves ette raha vaeste, nõrgemate ja töö kaotanud inimeste toetamiseks, seisate silmitsi väga tõsise poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsusega. Vajate paremat tööpoliitikat, töötusekaitset, samuti ümberõppesüsteemi ja selliseid tehnikaid, nagu Saksamaa Kurtzarbeit-programm, mis töökohti hoiaks.

Tuleb kulud üle vaadata. Kuid seejuures on kõige olulisem mitte maha tõmmata neid kulusid, mis tuleviku kasvu toidavad ja loovad. Eduka mängu saladus on tasakaal kasvu taastumise ja eelarvepuudujäägi ohjeldamise vahel. See on keeruline. Nagu maksimumkiirusega kiirteel sõit.

Usute, et saame hakkama?

Loomulikult saate. Eesti on väike, avatud ja paindlik majandus. Olete teadmistepõhine ning teenustele orienteeritud majandus, mis on partneritele oluline. See on teie võimalus, pakkuda vajalikku.

OECDd peetakse rikaste riikide seltskonnaks, nüüd rõhutate sotsiaalset kaitset…

See on aegunud kuvand. Ma olen ise mehhiklane ja Mehhiko on rikka riigi kujundist väga kaugel. Tšiili just ühines. Töötame Brasiilia, Hiina, Lõuna-Aafrika vabariigiga, Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega. Me ei ole rikkurite kogum. Me pigem kogume parimaid oskusi. Sotsiaalsed teemad domineerivad, eriti pärast kriisi. Kriisijärgne maailm on kompleksne.

Kas halvim maailmamajanduses on läbi? Usute uut majanduslangust?

Uut majanduslangust ei usu. Küll aga võib kesine kasvuperiood koos kõrge tööpuudusega kesta pikalt.

Majanduslangus on läbi, aga riskid on jätkuvalt alles. Oht naftahinna kiireks tõusuks, finantssektori uuteks probleemideks, protektsionism. Madal majanduskasv, kõrge tööpuudus ja eelarvepuudujääk on hea pinnas protektsionismi tekkeks. Katsume seda ära hoida.

Kuidas seda teha?

Praegu on see õnneks rohkem sõnades, mitte tegudes. Aga suur tööpuudus ja fiskaalprobleemid on riskifaktor, mis võib riigijuhtides tekitada protektsionismikiusatust. Ka Euroopa vajab mingit ühtset organisatsiooni, mis hoiaks rahaasjad korras.