/nginx/o/2012/07/22/1228702t1h86cc.jpg)
E24.ee küsis Eesti Panga nõukogu liikmeks kinnitatud majandusteadlastelt ja poliitikutelt arvamust majanduse juhtimise ja Eesti Panga rolli kohta. Riigikogu liige (Keskerakond) Kalev Kallo sõnul oleks riik võinud kriisi ajal laenu võtma, mis mõistlikul kasutamisel oleks majandust ergutanud.
Kas Eesti Panga roll peaks olema Eesti majanduse korraldamisel suurem?
Tulenevalt keskpanga ja riigi täitvvõimu lahususe printsiibist, arvan, et tänane osalemine on optimaalne.
Kas kokkuhoiupoliitika on ennast õigustanud või oleks pidanud valima USA ehk raha juurde trükkimise tee?
Minu arvates on kokkuhoiu poliitika meie majandust pigem pärssinud. Eesti tingimustes, mitte raha juurdetrükkimine, aga riik oleks võinud laenu küll võtta, mis mõistlikul kasutamisel oleks kindlasti ergutanud Eesti majandust ja me ei oleks majanduskasvult Balti riikide hulgas viimased.
Kui palju peaks Eesti Pank oma kasumist andma riigieelarvesse?
Praegu kehtiva strateegia järgi peaks see olema kuni 25%. Minu arvates peaks see lähiaastatel olema null ja kasum tuleks suunata Eesti Panga riskide katmise reservidesse, kuna need on Euroopa keskpankade hulgas ühed kõige madalamad, kui arvestada veel seda, et Euroopa Keskpanga poolt võetavaks riskid jaotatakse vastavalt osaluskoefitsendile kõigi eurotsooni pankade vahel.
Eesti Panga esmane ülesanne on hinnastabiilsuse säilitamine. Kas Eesti Pank saab sellega hakkama?
Seoses eurotsooni astumisega on hinnastabiilsuse säilitamine koos Euroopa Keskpangaga kõigi keskpankade ühine ülesanne. Täna muretsetakse Euroopas juba rohkem deflatsiooni, kui inflatsiooni pärast.
Kas valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna otsuste vastu võtmisel?
Päris adekvaatselt ei ole võimalik vastata, kuna ei ole osalenud nendel konsultatsioonidel. Küll olen kõrvalt kuulnud, et mitte piisavalt. Kui miks, siis on minul küll raske vastata Valitsuse ehk täpsemalt Rahandusministeeriumi eest, on ju meil parim Euroopa rahandusminister.
/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)