Urmas Varblane: Eesti Pank peaks senisest selgemalt sõna võtma

Tartu ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane. Foto: Margus Ansu

E24.ee küsis Eesti Panga nõukogu liikmeks kinnitatud majandusteadlastelt ja poliitikutelt arvamust majanduse juhtimise ja Eesti Panga rolli kohta. TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblase sõnul Eesti Pank otseselt majanduse korraldamisesse sekkuda ei saa, kuid samas peaks keskpank selgelt välja ütlema, kui ta pole valitsuse poliitikaga rahul.

Kas Eesti Panga roll peaks olema Eesti majanduse korraldamisel suurem?

Kõigepealt on oluline see, et Eesti Pank on osa eurosüsteemist, mis on väga olulise rolli saanud eriti nüüd, võlakriisi ajal ja sellest väljumisel. Seega osaleb Eesti Pank ka üleeuroopalise rahapoliitika tegemisel ja näiteks praegu pankade üleeuroopalise järelevalve korraldamisel.

Kuid Eesti majanduse korraldamise osas on Eesti Panga roll on üsna selgelt reguleeritud seadustega. Otsest sekkumist majanduselu korraldamisse ei ole ju teadlikult lubatud, vaid pank ja valitsus on selles mõttes lahutatud. Kuid Eesti pank peab olema tugev analüütiline keskus, mis annab head nõud valitsusele.

Seda ei saa ta valitsusele peale sundida, kuid kui mingil põhjusel valitsuse poliitika tundub Eesti Panga seisukohalt vaadatuna mitte kõige parem, siis peab Eesti Pank sõna võtma. Soovitada saabki esmajoones seda, et Eesti Pank senisest selgemalt välja ütleb, kui ta valitsuse poliitikaga rahul pole.

Kas kokkuhoiupoliitika on ennast õigustanud või oleks pidanud valima USA ehk raha juurde trükkimise tee?

Selles osas ei ole tegelikult õige, et Euroopa oleks tohutut kokkuhoiupoliitikat ajanud ja üldse mitte rahapakkumist suurendanud. EKP on emiteerinud raha, et kõrvaldada pangandussektori likviidsusriski ja samuti aidanud nõrgematel euroala riikidel saada juurdepääsu mõistilku intressimääraga rahale, et refinantseerida oma võlakirju.

Sellega seoses Euroopa Keskpank on teinud kaks suurt aktsiooni. Esimene oli European Securities Markets programme 2010 a lõpust, millega kokku EKP ostis ca 230 miljardi euro ulatuses võlakirju (Kreeka, Portugal, iirimaa jne). See oli ju selge nende riikide majanduse toetamine.

Teine ja veel ulatuslikum samm oli pakkuda Euroopa kommertspankadele piiramatu juurdepääs odavale krediidiressursile - see toimus EKP istungil 2.08.2012 kui kuulutati välja nn uue rahapoliitiliste otsetehingute (OutrightMonetaryTransactions, OMTs) programm. Sellega said kommertspangad ca 1.1. triljonit eurot krediidiliini tagatiste vastu. Need sammud selgelt toetasid ka majanduse taastumist.

Kuid võrreldes USA-ga on EKP eripära see, et peamine eesmärk on hinnastabiilsus, kuid USA-s ka töötuse määr.

Kui palju peaks Eesti Pank oma kasumist andma riigieelarvesse?

Siin on ühelt poolt seadusandlik taust, mis ütleb, et alates 1999. aastast on Eesti Panga kasumi jaotamisel lähtutud Eesti Panga seadusest ja Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud kasumijaotuse strateegiast. Eesti Panga seaduse järgi vähemalt 25% aastakasumist suunatakse Eesti Panga Nõukogu otsusel reservkapitali täiendamiseks.

Sisuliselt on aga küsimus selles, et pärast Eesti saamist euroala liikmeks on muutunud põhimõtteliselt nii Eesti Panga kasumi teenimise allikad, kuid ka sellega seotud riskid.

Eesti Panga riskid olid enne euroalaga liitumist seotud peamiselt panga investeerimis- ja muust tegevusest ning Eesti pangandussüsteemist tulenevate riskidega. Kuid euroalasse kuuludes ka eurosüsteemi kui tervikuga seotud riskidega (peamiselt rahapoliitiliste operatsioonidega seotud riskidega – needsamad Portugali või Kreeka võlakirjade koordineeritud ostud iga eurosüsteemi keskpanga poolt.

Seega lihtsalt öeldes, teenime enam kasumit, kuid ka võimalused riskide realiseerumiseks on kasvanud. Seetõttu tuleb vaadata keskpanga riskide ja omakapitali proportsiooni. Piisav omakapital on vajalik nende riskide katmiseks, et tagada keskpanga rahaline ja ka institutsionaalne sõltumatus (Euroopa Liidu aluslepingu kohaselt).

Tehniliselt ei ole keskpangal omakapitali kirjet, kuid sisuliselt see on see osa reservidest ja kapitalist, mida pank saab võimalusel kasutada tekkinud kahjumite katmisel. Omakapitali mõistesse kuuluvad antud käsitluses eraldised, ümberhindluskontod ning kapital ja reservid.

Euroalas jagatakse rahapoliitiliste operatsioonidega seotud tulud ja kulud ühiselt vastavalt euroala keskpankade osakaalule Euroopa Keskpanga (EKP) bilansis. Eesti Panga vastav osakaal on 0,26 protsenti.
Seega peaks ka meie osakaal EKP reservidest ja kapitalist, mida saab kasutada, kui riskid realiseeruvad jõudma selle 0.26 protsendini. Praegu aga on see mitu korda väiksem.

Sellest tulenevalt peaks Eesti Pank igal aastal teenitud kasumist panema osa kõrvale ja suurendama reserve, et need jõuks ka näiteks kümne aasta vaates 0,26 protsendini EKP reservidest. Eurosüsteemi riikide keskpangad on viimastel aastatel oma omakapitali ja reserve oluliselt suurendanud ja Eesti Panga strateegia on sellega samas suunas. Lõpuks Eesti riigi eelarvesse kantava kasumi osa suurus võikski olla seal 25% juures, nii nagu see on viimastel aastatel ka olnud.

Eesti Panga esmane ülesanne on hinnastabiilsuse säilitamine. Kas Eesti Pank saab sellega hakkama?

Hinnastabiilsuse osas on tegelikult huvitav, et tähtis roll on siin EKP intressiotsustel, mille juures on ka Eesti Panga president Ardo Hansson. Need otsused kas suurendavad või nõrgendavad majandusaktiivsust. Viimasel ajal on pigem soovitud aktiivsust tõsta ja hinnastabiilsus pole olnud probleem- pigem on kardetud deflatsiooni ehk hinnalangust või veel hullem stagflatsiooni, kus hinnalangusega koos on majanduslangus.

Hinnastabiilsuse hoidmisele Eestis saab Eesti Pank kaasa aidata läbi selle, et ta näitab oma hinnatõusus analüüsis, missugused on hinnatõusus allikad ja saab anda valitsusele soovitusi, missugused sammud ette võtta, et vältida näiteks mingite reguleeritud hindade liiga kiiret kasvu või siis soovitada tururegulatsioone parandada jne.

Kuid sisuliselt saab ikkagi raha pakkumise ja nõudluse kaudu laias plaanis olukorda juhtida, mis on üle kogu euro-ala ja selles osas on euroalas keeruline igas riigis eraldi juhtida hindu. Ma arvan, et sellel aastal hinnatõusu ohjeldamise teema asemel hakatakse rääkima juba väga madalast inflatsioonist. Meetmete mõttes on teema selles, et ettevõtlussektor ei tohiks tootlikkuse kasvu ja palgatõusu kasvu vahet liiga suureks käriseda. Seda mantrat peaks Eesti Pank rääkima. Ka avaliku sektori osas on see oht, et palgatõus tingib hinnatõusu. Kuid üldise majanduse aeglustumise foonil ei näe siiski väga tõsist inflatsiooniriski.

Kas valitsus kuulab piisavalt Eesti Panga sõna otsuste vastu võtmisel?

Eesti Panga ja valitsuses suhted on korrektsed ja tehakse koostööd. Vaidlusi ikka tuleb ette, kasvõi selle sama kasumijaotuse staadiumis. Pigem on teema selles, et majanduse struktuursete muutuste teema on Eesti Panga puhul sõnastatud sageli väga üldiselt ja siis on kriitikat, et mida see ikkagi tähendab. Mis sammud peaks siis selle struktuursete muutuste vajalikkuse all ette võtta.