Eesti elektritarbimine vähenes jaanuaris aastases võrdluses ühe protsendi 857 gigavatt-tunnini ning tootmine 20 protsenti 938 gigavatt-tunnini.
Elektritootmine vähenes Eestis viiendiku võrra
Elektritoodangu vähenemise peamiseks põhjuseks oli elektrienergia impordi kasv ja ekspordi langus, teatas Elering.
Üldisele tootmise langusele vaatamata oli taastuvenergia toodang jaanuaris kuus protsenti suurem kui aasta tagasi ehk kokku 108 gigavatt-tundi. Biomassist toodetud taastuvenergia kogus kasvas 25 protsenti 59 gigavatt-tunnini ning hüdroenergia toodang kuus protsenti 3,7 gigavatt-tunnini. Samas tuuleelektrijaamade tootmismaht vähenes 11 protsendi, moodustades kokku 45 gigavatt-tundi. Taastuvenergia andis jaanuaris 12 protsenti kogu elektritoodangust, mida on kolme protsendipunkti võrra enam kui mullu samal ajal.
Eesti elektrisüsteemi füüsiliseks ekspordiks kujunes jaanuaris 87 gigavatt-tundi, mis on 72 protsenti vähem kui aasta tagasi.
Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 91 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule ligi 92 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 26 ja üheksa protsenti ning Leedus 82 ja 47 protsenti.
Lätis vähenes elektri tootmine jaanuaris 13 protsenti 594 gigavatt-tunnini. Toodangu kahanemine tulenes eeskätt tootmise vähenemisest soojuse ja elektri koostootmisjaamades. Aastatagusega võrreldes oli väiksem ka Daugava hüdroelektrijaamade toodang. Kuu kokkuvõttes tuli 53 protsenti Läti elektritoodangust hüdroelektrijaamadest, 44 protsenti koostootmis- ning kolm protsenti tuuleelektrijaamadest. Läti elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes 131 gigavatt-tundi ning elekter liikus Lätti Eestist.
Leedus toodeti jaanuaris elektrit kokku 305 gigavatt-tundi ehk 13 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Kodumaise elektritoodanguga suudeti tarbimisest katta vaid 31 protsenti ja riigi elektribilansi füüsiliseks puudujäägiks kujunes 676 gigavatt-tundi. Defitsiit kaeti 54 protsendi ulatuses impordiga Lätist. Import kolmandatest riikidest moodustas kokku 46 protsenti koguimpordist, võrreldes 66 protsendiga aasta tagasi.
Baltikumi summaarne elektrienergia puudujääk suurenes aastaga koguni 62 protsenti 726 gigavatt-tunnini. Jaanuarikuu defitsiit moodustas kolme riigi kogutarbimisest 28 protsenti.
Põhjamaade elektritoodang pöördus pärast üheksakuulist langust jaanuaris tõusule. Toodangu suurenemise peamiseks põhjuseks võib esmajoones pidada soodsaid tuuleolusid, ent samuti toetas toodangu kasvu ka Norra ja Hollandi vahelise elektriühenduse taastamine. Põhjamaade summaarne elektritoodang moodustas kokku 42,1 teravatt-tundi, kasvades aastases võrdluses kaks protsenti.
Põhjamaade elektribilansi ülejäägiks kujunes jaanuaris 1267 gigavatt-tundi. Riikide lõikes olid Rootsi, Taani ja Norra elektrit eksportivad süsteemid, Soome seevastu pidi elektrit importima. Aasta tagasi oli Põhjamaade elektribilanss napi 29 gigavatt-tunniga ülejäägis.