PM: Teie maakodu või suvepesa nagu sa seda ise nimetad, asub kaunis Põhja-Eesti rannakülas, kus kalapüüdmise traditsioonid pole ilmselt veel päris ununenud. Kas suvine kalasaak ka teie grillile on sattunud?
M-L: Ikka, kuidas muidu. Ehkki kala võiks rohkemgi olla. Lihtsalt ei saada kätte ja kõik- pole!Mõned paremad palad (siig näiteks) lähevad otseteed pealinna restoranidesse. Naljaga pooleks tundub, et vaatamata suvisele kalurikülas elamisele tuleb laupäeviti käia Tallinnas Kalaturul, et perele ja külalistele kala saaks.
Aga headel päevadel on meil laual värske otse kalapaadist pärit räim, lest, siig, lõhe ja meriforell. Siiga grillida ei raatsi, seda graavime ja teeme äkist. Räimed ja lest lähevad õuepliidil pannile.
Lõhe ja forell sobivad grillimiseks suurepäraselt. Minu lemmik on ajalehepaberis küpsetatud kala, millele paber annab söestudes mõnusalt suitsuse meki. Tegemist pole mingi minu leiutisega ega ülimalt originaalse lähenemisega, nii on tehtud juba ammu- lihtsalt mõnikord tahavad vanad head lihtsad asjad meeldetuletamist. Ajalehepaberis küpsetatud kala maitsestan ma ainult vähekese meresoolaga, võitükikesi ega oliivõli ei lisa, sest nimetatud kalad on niigi rasvased. Ürte ja näiteks sidruniviile võib igaüks vastavalt oma maitsele ja eelistustele kala kõhtu toppida. Meie hindame selle toidu juures puhast õrnalt suitsust kalamaitset, seega jäävad sellised trikid ära.
PM: Oma blogis toetad sa sümpaatset põhimõtet, et hea ei pea alati kallis olema ja parem leidlik tooraine ja uus lähenemisviis, kui tükk fileed või jupp karreed. Kust näiteks selline mõte, et kanasüdameid grillvardasse ajada?