Rail Balticu projekt läheb edasi trassivalikute analüüsiga

Rail Balticu projekt kipub toppama jääma. Foto: Scanpix Baltics

Eile kogunenud raudteeühenduse Rail Baltic juhtkomitee ja töögrupi ühisel kohtumisel anti ülevaade keskkonnamõju hindajate ning planeerijate tööst trassivaliku võrdlustulemustel Pärnu- ja Raplamaal.

Projektiga edasiminekuks otsustati leida koos keskkonnaministeeriumiga lahendus keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kinnitamiseks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Planeerimiskonsultant tutvustas juhtkomiteele ja töögrupile trassi eelistuste kujunemise põhimõtteid ning Pärnu- ja Raplamaa trassialternatiivide võrdluse tulemusi. Võrdluses lähtuti keskkonnamõju strateegilise hindamise vahetulemustest nii loodus- kui inimkeskkonna osas, samuti tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ja sotsiaal-majanduslikust tulust.

Keskkonnamõju hindamiseks on läbi viidud sisukad uuringud kultuuri-, arheoloogia- ja loodusväärtuste ning asustusstruktuuri kohta kõigi trassivariantide osas. Eelistatud trassi valik Harjumaal lükkub maikuusse tulenevalt Tallinna ringtee alternatiivide lisandumisest.

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et põhjalik eeltöö on tehtud ning kohtumisel otsustati saata trassivalikute analüüs maavalitsustele kommenteerimiseks.

«Projekti meeskond töötab selle nimel, et leida parimad ja mõistlikumad lahendused. Täna on erinevaid mõju hinnanguid teostatud enam, kui tavapraktika ette näeb,» ütles Sirp. Ta lisas, et niipea kui keskkonnaministeerium kinnitab strateegilise hindamise programmi, algavad tehtud töö avalikustamised maakondades.

Kohtumisel oli arutluse all ka keskkonnaministeeriumi saadetud tagasiside maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi osas.

«Osapooled olid ühisel seisukohal, et saadetud eriarvamused tuleb läbi töötada ning eesmärk on jõuda ühisele nägemusele,» lausus Sirp.

«Kahetsusväärsed on väited, nagu ei suhtuks me projekti ettevalmistamisse täie tõsidusega. Keskkonnaministeerium on mõjude järelevaatajana osalenud nii töögrupis kui juhtkomitees, mistõttu olid reedel avaliku kirjana saadetud ettepanekud mõnevõrra üllatavad ning tekitavad küsimusi eelneva kooskõlastusprotsessi tulemuslikkusest. Näiteks erinevalt varasemast kokkuleppest ja ka senisest praktikast peab keskkonnaministeerium vajalikuks tegeleda konkreetsete trassivariantidega KSH programmis,» lisas Sirp.

Rail Baltic juhtkomiteesse ja töögruppi kuuluvad Pärnu, Rapla, Harju maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, keskkonnaministeeriumi, maa-ameti, tehnilise järelevalveameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.