Üllatus kohtusaalis: Bakuu-afääri kohtuprotsess ei tahtnud lõppeda

Tõnis Haavel. Foto: Peeter Langovits

Investeerimispankur Tõnis Haaveli tuline lõpukõne viis eile Harju maakohtus äreva momendini, kui kohtunikul tuli otsustada, kas tema teravate süüdistuste peale Hans H. Luige ja Marcel Vichmanni aadressil tuleks avada uued kohtulikud arutelud.

Haavel ütles oma enam kui tund aega kestnud kõnes välja sama, mis paar päeva varem Postimehe ajakirjanikule: Luik ja Vichmann võtsid 2009. aastal SRB varade üle kontrolli ilmselt eesmärgiga need omastada.

Kuna sellega oli Liivalaia kohtumajas laual uus oluline asjaolu, esitas kohtunik Leo Kunman ultimaatumi: kui Haavel suudab välja käia tõendid, siis tuleb viimaseks jääma pidanud istungile järg.

Haavel ei jäänud võlgu: Luik ja Vichmann hoiavad 2009. aastast tõendeid Aserbaidžaani mereäärsete kruntide olemasolust enda käes, mistõttu tuleks need välja nõuda neilt või Bakuust. Samuti kutsuda tunnistama maadele 30 miljoni euro suuruse väärtuse määranud kinnisvarahindamisettevõtte Currie & Brown esindajad.

Järg kohtusaagale jäi siiski veel tulemata, sest prokurör ja kaitsjad leidsid olevat õigema lasta maakohtul mai lõpuks olemasolevate tõendite põhjal otsus teha.

Kohtul on, mille üle mõelda, sest eilne istung pakkus veel teisegi üllatuse. Samuti kohtu all olev SRB eksjuht Erki Piirsalu avaldas esimest korda, et oli 16. novembril 2009 Haaveli ja investeerimispanga Gild kohta kuriteoteadet esitades psühholoogilise surve all ja tänase teadmise juures ta seda enam ei teeks.

Kes Piirsalu kuriteoteate esitamiseks survestas, mees kohtukõnes ei öelnud. Küll aga on Haaveli ja Gild FASi kaitsjad varem viidanud, et seda tegid suurinvestorid Luik ja Vichmann, kel kuriteoteate esitamise ajal oli Võlakirjainvestorite OÜ kaudu kontroll SRB varade üle ja kelle alluvuses Piirsalu toona töötas.

Haavel kirjeldas kohtule, et tema hinnangul toimus Bakuu-afäär kolmes etapis, kus esialgu polnud mingit planeeritud pettust.

Loe edasi Postimees Plussist!