Haavel: Vichmann ja Luik lavastavad meid süüdi

Tõnis Haavel. Foto: Peeter Langovits

Investeerimispankur Tõnis Haaveli sõnul on kohtuprotsess tema ja Gildi üle pelgalt Hans H. Luige ja Marcel Vichmanni loodud suitsukate, et viimased saaks edukalt lõpule viia investorite ühise raha eest soetatud Aserbaidžaani kinnisvarainvesteeringute kaaperdamise.

Reedel avaldas Äripäev skeemi, kuhu võlakirjade müügist laekunud raha kadus. Kas nõustute sellega?

Kui öeldakse, et mina olen selle kõige taga ja juhtisin kõike, siis need on kõige otsesemad valed. See jutt, et Gild FAS valis välja advokaadibüroo Law Firm BM LLC, kes raha üle maailma jagas – selle kohta ei ole ühtki tõendit.

See, et Daria Invest on minu ja Harles Liivi firma, on otsene vale. Kokkuvõttes, ainus tõend on [Erki] Piirsalu kuriteoteade, mille sisu on, et «olen teinud asju, mis võivad olla kuriteod, aga mul käskis seda teha Tõnis Haavel».

Milline teie roll siis oli?

Ma purjetasin 2007. aasta algusest ja olin Gildist ligi aastasel puhkusel. Pole saladus, et valmistusin olümpiamängudeks. Ilmselt tekkis idee kinnisvaraarenduseks Harlesel või Piirsalul ja Harles küsis minult, kas saan tutvustada Piirsalu Gildi vastavate inimestega. On selge, et maad olid neil selleks ajaks välja valitud ja esitlus olemas. Tutvustasingi Piirsalu Šarūnas Skyriusele.

Teil polnud midagi tegemist ei emissiooni ega rahaga?

Reaalsuses ei puutunud ma selle projektiga absoluutselt kokku. Ma ei lugenud neid projektidokumente enne, kui nägin neid süüdistustoimikust, ja selle tõttu ilmselt saigi minu nimi sinna sisse jääda.

Minu nimi on ühel lehel presentatsioonist, mida investoritele näidati. Mis jutte sinna juurde räägiti, ma ei tea. Seal ei ole kirjas, et projekt toimub Tõnis Haaveliga eesotsas. Seal väidetakse, et osaleb firma, mille osanik ma olen, aga see on vale – ma ei ole selle osanik.

Investorid väidavad, et kaalukeeleks oli Gildi osalemine projektis.

Šarūnas väidab väga kindlalt, et tema ütles investoritele, et Gild sinna ei investeeri, ja seda ka ei tehtud. See on täiesti naeruväärne jutt, et investorid ei teadnud, kellele SRB (Seaside Residence Baku – toim) kuulub või et Gild pani etteotsa oma inimesed. Gildi roll lõppes emissiooni korraldamisega, investorid maksid raha SRB arvele.

Miks osa kogutud rahast Bulgaariasse liikus?

Bulgaaria investeering sai alguse 2000. aastate alguses, kui Liiv tuli minu juurde ja ütles, et investeerime. Ma ütlesin, et okei, teeme Eestis 50:50 firma, sina hakka juhatama ja vaatad, mis sellega teed. Mina olin juhtkonnast nii kaugel, et ma ei teadnudki, et selline firma nagu Delta Construction Bulgaarias on üldse olemas.

Mina ei oska süüdistada Liivi, et ta Piirsalult (OÜ Roselink) selle 650 000 [eurot] laenu võttis ja sellest 470 000 Deltale edasi laenas. Nad on ennegi üksteise firmadele laenu andnud. Aga selge on see, et Delta ei ole Liivi ja Haaveli firma. Siis juhtuvadki jamad, kui laenad endaga seotud firmale ja see tagasi ei tule.

Kes siis investorite raha ära võttis?

Mind väga ei huvita, kuhu raha on läinud. Viga tekkiski sellest, et Aserbaidžaani puhul oli paratamatu, et seal käisid asjad sularahas. Samas on selge, et Bakuu asendusmaade dokumendid on raha eest saadud ja neil on hinnangute järgi väärtust üle 30 miljoni euro.

Millal saite teada, et asi kisub hapuks?

Jama oli väga selge 2008. aasta lõpus, kui Luik ja Vichmann hakkasid selgelt mind süüdistama. Nad hakkasid nõudma, et ma andku neile tagatis – näiteks Saksa võlakirjade näol –, et nad sada protsenti rahast tagasi saavad. See oli täitsa kosmos, mis nad suust välja rääkisid.

Luik ja Vichmann võtsid kontrolli üle ja ostsid SRB pankrotivarad välja. Miks te arvate, et nad tüssavad teisi investoreid?

Kui nad ütlesid 2009. aastal, et seal on üks suur jama, siis miks nad ei kutsunud esile rikkumisteadet? Gild ütles, et kui on rikkumine, siis kvalifitseerige see nii ja hakkame asju müüma. Aga oma tegudega ütlesid nad selgelt, et selles jamas nad olla tahavadki. Tegelikult polnud seda kuriteoteadet meie vastu üldse vaja muuks kui selleks, et ajada närvi kõik ülejäänud investorid, et need jääks uskuma, et võlakirjades poleks väärtust.

Et investorite rahaga seotud varad jääks neile.

Minu jaoks on selge, kes tõmbasid teised lohku – Luik ja Vichmann. Tõde selguks juhul, kui Luik ja Vichmann müüksid need maad avalikult ära. Viiksid lõpule selle töö, mida Piirsalu pidi seal tegema, ja jagaksid saadud raha investorite vahel. Aga tõenäosus, et see juhtub, on põhimõtteliselt null. Miks sellised inimesed peaks kellegagi midagi jagama?