Lugeja küsib: kas autokaamera salvestatud liiklejate pisirikkumised võiksid saada karistatud?

Punase fooritule eiramine on Eestis levinud. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

 

«Linnas liiklejale ei ole kindlasti võõras pilt, kus tehakse pöördeid või vahetatakse sõidurada ilma suunatuleta, ületatakse kiirust, sõidetakse ühissõiduki rajal, eiratakse pikivahe distantsi, hoitakse mobiili kõrva ääres, sõidetakse ristmikke kinni, lipsatakse punase tulega läbi, eiratakse parema käe reeglit, sõidetakse peateele ette jne. Vahest piisab mõneminutilisest sõidust, kui selliseid rikkumisi on silma jäänud rohkem kui ühe käe sõrmedel üles lugeda saaks. Paljud sellised rikkumised pääsevad plekimõlkimisest ainult tänu kaasliiklejate ennetamisvõimele. Kohati tundub, et selline ongi paratamatus ning ollakse juba liiklushuligaanidega ära harjunud, kuna politseid pole nagunii kunagi kohapeal ning puudub ka ühtne arusaam, kuidas sellises olukorras käituma peaks,» kirjutab lugeja.

«Kui mul on autosse paigaldatud kaamera, mis jäädvustab päeva jooksul näiteks 10 väärtegu liikluses, siis kas mul on õigus see videomaterjal saata politseisse ning loota, et rikkujad saavad ka väärilise karistuse? Millises vormis selline videomaterjal esitada tuleks? Kas peab iga rikkumise kohta kirjutama personaalselt avalduse ning läbima tohutu bürokraatia kadalipu või on selleks mõni efektiivsem moodus? Kui suur on tõenäosus, et minu vaev kaamera hankimisel ning videomaterjali esitamisel tasutud saab ning liiklejad tulevikus teaksid, et nende väärtegu jääb suure tõenäosusega kellegi kaamerapilti ning see toob kaasa ka karistuse?» küsib lugeja.

Vastab  vandeadvokaat  Maano Saareväli advokaadibüroost Sirk ja Saareväli.

Iseenesest ei ole keelatud väärteo kohta politseile väärteoteate esitamine ning keelatud ei ole ka sellise teate toetamine asjakohase salvestisega. Väärteomenetluse seadustiku § 59 lõike 1 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate esitajale 15 päeva jooksul teatama väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest. Samamoodi ei keela seadus eraisiku poolt salvestatud videot tõendina käsitlemast, kui see on menetluse käigus õigesti tõendiks vormistatud. Samas asjaolu, kas salvestis on väärteomenetluse alustamiseks või väärteo toimepanemise või selle toimepanija tõendamiseks piisav, on igakord fakti küsimus, mille vastus sõltub salvestise kvaliteedist ja salvestisel näha olevatest asjaoludest.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.