/nginx/o/2014/02/13/2817882t1h4bc4.jpg)
Järjest populaarsemaks muutuv inimestevaheline otselaenamine annab väikeettevõtetele ja inimestele lihtsama ligipääsu kapitalile. Samas ei allu otselaenamise platvormid nagu isePankur ja omaRaha finantsjärelevalvele, mis tähendab, et teadmata on laenude vahendamise platvormiga seonduvate protsesside ja süsteemide, eriti infosüsteemide, riskid, hoiatas finantsinpektsioon oma tänases pressiteates.
Finantsjärelevalve puudumise kõrval on teiseks suureks riskiks inspektsiooni hinnangul otselaenamise platvormi haldajaga seonduv risk.
«Kui laenuandjate raha jõuab enne selle laenuvõtjale üleandmist platvormi haldaja kontole, siis kerkib küsimus, kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigushoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja osutub ühel hetkel maksejõuetuks? Kas ja kuidas on juhitud pettuse risk platvormi haldaja poolt?»
Eelkirjeldatud kaks riski kipuvad inspektsiooni sõnul olema ootamatud, põhjustama ebamugavusi või suisa rahalisi kahjusid.
Üheks alateemaks on ka rahapesu risk. Näiteks võib oluliseks riskiks laenuandja ja -võtja platvormi vahendusel korraldatud tegevusele olla platvormi vara arestimine õiguskaitseasutuse poolt kriminaalmenetluse tagamiseks, kui ilmneb, et kuritegelik ühendus kasutab platvormi oma raha «pesemiseks» .
Riskiks on ka platvormi reklaamide ja muu sarnase info võimalik eksitavus. Eksitav on ka väheinformatiivne tekst. Krediidiasutuste hoiused tagab riikliku hoiusekindlustuse süsteem ehk tagatisfond. Inimestevaheliste otselaenamise platvormid võivad samuti viidata oma «tagatisfondile» . Inspektsiooni hinnangul saab sel puhul maksimaalselt olla tegu eraõigusliku lahendiga, mis ise ei ole kaitstud maksejõuetuse eest. See võib aga tähendada, et tagatisena sõnastatu on hoopis risk.
Viimane, ka laenuandja vaates oluline risk on laenuvõtja krediidivõimelisuse puuduliku hindamine risk. See tähendab, et ei koguta piisavalt infot ega hinnata tõenäosust ja muid asjaolusid, et laenuvõtja tasub laenuandjale laenu koos intressidega. Ka laenuvõtja tavaline pettus või kelmus võib tähendada krediidiriski realiseerumist.
«Kas platvormi haldaja on siin sätestanud piisavad kontrollid krediidiriski juhtimiseks ja neid ka laenuandjale selgitanud? Kuidas neid kontrolle rakendatakse, kas see on piisavalt läbipaistev ning kas sõna ja tegu käivad käsikäes?»
«Iga finantsteenuse puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et potentsiaalne tulu ja risk on ühe ja sama mündi kaks külge. Ka inimestevahelise otselaenamise puhul,» hoiatab finantsinpektsioon kokkuvõtvalt.