Kuna pangakaardi limiidid aitavad vähendada võimalikust kaardipettusest tulenevat kahju, võiks inimesed üle kontrollida, kas pangakaardi kasutuslimiidid, nagu sularaha väljavõtmise ja ostutehingute päevalimiit, vastavad endiselt vajadustele ega ole ebamõistlikult kõrged, soovitab Eesti Pank.
Eesti pangad suurendavad pidevalt pangaautomaatide turvalisust, lisades pangakaardi võltsimise ja kopeerimise vastaseid seadmeid (nn anti-skimmer’eid), kuid täielikku kaitset ei taga ükski turvalahendus ega anti-skimmer. Kuna kurjategijate eesmärk on kätte saada kaardi PIN-kood, võib pangaautomaadi juurde olla paigaldatud videokaamera või lisaklaviatuur, mistõttu tasub enne pangaautomaadis toimingu tegemist jälgida kaardi sisestusava ja klaviatuuri ning nende ümbrust. PIN-koodi sisestades on mõistlik klaviatuuri ka varjata.
Kuna kaardiga makstavate e-ostude ja muude interneti vahendusel tehtavate ostude arv aina suureneb, on vaja pöörata üha rohkem tähelepanu maksete turvalisuse tagamisele, kinnitas Eesti Pank. Euroopa Liidu keskpangad ja järelevalveasutused on välja töötanud internetis tehtavate maksete turvalisuse tagamise miinimumnõuded, mille makseteenuse pakkujad peavad rakendama veebruariks 2015. Järelevalveasutused ja keskpangad on juba teinud ettevalmistusi turvanõuete rakendamise kontrollimiseks. Interneti vahendusel tehtavate maksete puhul aitab pettuste vähendamisele kaasa 3D-turvasüsteemi kasutamine. Eestis tegutsevad pangad on selle süsteemi suures osas juba kasutusele võtnud (Verified by Visa, MasterCard SecureCode).
Sularahaautomaatide ja kaardimakseterminalide pettusi saab vähendada siis, kui üha rohkem riike, ka väljaspool SEPA ala, võtavad kasutusele pangakaartide võltsimist takistava rahvusvahelise standardi kaardimakse autoriseerimiseks (EMV standardi), kus info salvestatakse magnetriba asemel kiibile ja kaardiomanik tuvastab end PIN-koodiga.