Mitmete Tallinna väikeste toidukaupluste töötajad ei teadnud eile kehtima hakanud müügimaksust veel suurt midagi, kuid aduvad, et see on järjekordne hoop nende niigi ebakindlale ärile.
Väikepoodide töötajad ei tea müügimaksust veel suurt midagi
«Kuskilt pole infot saanud,» pahvatas Tööstuse tänaval asuva Salme kaupluse tatarlannast juhataja Gulbistan Nugumanova eile pärastlõunal. «Äsja rääkisin teiste poodide juhatajatega. Nemad ka ei tea sellest maksust peaaegu midagi.»
Mingit teadet müügimaksu kohta pole Salme kauplus linnalt saanud. «Maksuameti uudistes ka ei olnud midagi, vähemalt venekeelsetes mitte,» ütles Nugumanova, kelle eesti keele oskus pole just ladus.
Ajakirjaniku juuresolekul tegi juhataja veel kiire telefonikõne väikepoodnikke abistavale juristile Priit Toomikasele, et temalt taas kuulda – müügimaksuga on lood väga segased.
Kliente jääb vähemaks
Nugumanova ise pole müügimaksu kohta selgituste küsimiseks linna poole pöördunud. «Mina ei taha seda maksu maksta. Miks ma siis peaksin neile helistama, et palun selgitage, mida ma maksma pean?» küsis ta.
Väikeses Salme kaupluses leidub igasugust toidu- ja joogikraami. «Kõige minevam kaup on õlu,» rääkis Nugumanova, samas saab osta ka värsket köögivilja ja pagaritooteid. Juhataja aga ei teadnud, missugused neist pagaritoodetest sisaldavad näiteks muna, mis põhimõtteliselt peaks andma aluse müügimaksu nõudmiseks.
Kuna müügimaksu ümber valitseb nii suur tohuvabohu, pole Salme kauplus veel ka hindu tõstnud. Juhataja sõnul tuleb seda varsti aga ilmselt teha.
«Meile on see üks protsent suur raha. Olen siin kaupluses juhataja, koristaja ja töömehe eest,» tõi Nugumanova näite juba praegu valitsevast kitsikusest.
Hinnatõus mõjutab tema sõnul aga kliente tugevalt, sest enamikul neist on rahaga kitsas käes. Seega, kui kaubad müügimaksu tõttu kallinevad, jääb ka kundesid vähemaks. Nende arv on Nugumanova sõnul üha kahanenud kõigi nende 16 aasta vältel, mil ta Salme kaupluses töötanud.
Nugumanova loodab, et kauplus peab siiski vastu veel vähemalt mõne aasta, kuni tal pensioniiga kätte jõuab. Siis loobub ta poe juhtimisest. «Olen väsinud,» lausus naine.
Teadmatus ja jõuetus jäi silma ka teiste Tallinna väikeste toidukaupluste töötajate juures, ent nemad oma nime all lehes sõna võtta ei söandanud.
Karm anekdoot
«See on anekdoot,» oli ühe kesklinna keldripoe leti taga seisva eaka mehe reaktsioon müügimaksu suhtes. Ta on helistanud, et linnalt uue maksu üksikasjades selgust saada, aga tema küsimustele ei osatud vastata.
Mehe sõnul on müügimaks järjekordne hoop, mis väikepoodide püsimajäämist ohustab. Niigi tuleb neil kaupa sisse osta kõrgema hinnaga kui suured poeketid saavad seda inimestele müüa.
Tema on oma väikest kauplust juba pikalt pidanud ning üritab ka edaspidi toime tulla. Kas see aga õnnestub, selles poepidaja kindel polnud. «Kui toime ei tule, siis kolime abikaasaga Ameerikasse, kus selliseid makse pole,» pahvatas ta.
Ühe Kalamaja väikese toidukaupluse müüja ütles, et ei pea müügimaksu tõttu hindade tõstmist mõttekaks. «Näiteks 42-kroonisest kommipakist on üks protsent vaid 42 senti,» põhjendas ta.
Uut maksu võtab ta kui karmi paratamatust: väikekaupluste sõna ei maksa tema väitel Eestis nagunii midagi. «Öeldakse küll, et meil on demokraatia, aga...» jättis naine lause lõpetamata.
Ajakirjanikule ja fotograafile soovitas ta rohkem lapsi sünnitada, et Eestist saaks kunagi suur riik, kus elu on parem.